· Riskihaldus (riskijuhtimine): kooskõlastatud tegevused organisatsiooni suunamiseks ja juhtimiseks riski suhtes Mõjuahel 1. Stressor (agent) 2. Mõju allikas (riskiallikas, oht) - kust stressor vallandub 3. Levikutee, mille kaudu stressor levib 4. Eksponeeritus - stressori jõudmine sihtmärgini 5. Sihtmärk objekt, mida mõjutatakse 6. Mõju- muutused, mida stressori toime põhjustab sihtmärkidele Riskianalüüsi metoodika etapid · Riskituvastus · Riskide analüüsimine tagajärgede hindamine tõenäosuse hindamine kontrollmehhanismide hindamine riskitaseme määratlemine · Riski tasemehindamine (kaalumine) Hädaolukord ja kriisireguleerimine · Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke
Info – andmed, mis on muudetud kasulikuks ning vastavad küsimustele kes, kus, millal, kui palju Teadmised – eeskirjad, instruktsioonid, praktilised oskused – kuidas? Teadvustatud teadmised – tean, mida ma tean Teadvustatud mitteteadmised – tean, mida ma ei tea Teadvustamata teadmised – ei tea mida ma tean Teadvustamata mitteteadmised – ei tea mida ma ei tea 18. Riskihindamine? Riskijuhtimne? Riskihindamine – riskituvastus, rikianalüüs, riskitaseme hindamise protsess tervikuna. Tegevus mille käigus hinnatakse kahju suurust, tõenäosust inimese tervisele ja keskkonnale. Riskijuhtimine - kooskõlastatud tegevused org, suunamiseks ja ohjamiseks riski suhtes. Kaalutleb riskide vastuvõetavuse üle, määratleb kuidas riski vähendada ja kontrolli all hoida 19. Riskide aksepteeritavuse kolm astet Riskide aksepteeritavust käsitletakse riskijuhtimise paradigmas
Deduktiivsed (alanevad – põhjuste suunas) Deterministlikud (valik stsenaariumitel põhinevad) Probabilistlikud (tõenäosuslikel seostel põhinevad) Riskianalüüsi metoodikad koosnevad paljudel juhtudel 3-7 etapist. Metoodikad kasutavad tihti kombinatsioone erinevatest tehnikatest (meetoditest). 6. Riski hindamise metoodika etapid standardi EN 31010 alusel. Määratleb ära kolm etappi, kus teine etapp on jaotatud neljaks alaetapiks. 1. Riskituvastus 2. Riskide analüüs a. tagajärgede hindamine b. tõenäosuse hindamine c. kontrollmehhanismide hindamine d. riskitaseme määratlemine 3. Riskitaseme hindamine (kaalumine) 7. Riskianalüüsi hargmikmeetodid. Hargmikmeetod- vea-ja sündmusepuud, ristlipsanalüüs. Põhjused => Vältimismeetmed => Sündmus => Leevendus ja parandusmeetmed => Tagajärjed. 8
Kvantitatiivsed (suures osas arvutuslikud) on ka kvalitatiivsed, sest eeldavad riskide eelnevat kirjeldamist. Induktiivsed (ülenevad – tagajärgede suunas) Deduktiivsed (alanevad – põhjuste suunas) Deterministlikud (valikstsenaariumitel põhinevad) Probabilistlikud (tõenäosuslikel seostel põhinevad) Metoodika koosneb enamasti 3-7 etapist. 6. Riski hindamise metoodika etapid standardi EN 31010 alusel. Riskituvastus Riskide analüüsimine o tagajärgede hindamine o tõenäosuse hindamine o kontrollmehhanismide hindamine o riskitaseme määratlemine Riski tasemehindamine (kaalumine) 7. Riskianalüüsi hargmikmeetodid. Hargigmeetodid on vea- ja sündmusepuu ning ristlipsanalüüs. 8. Riski hindamine maatriksmeetodil. Riskimaatriksi põhimõte on see, et järjest hinnatakse kõiki ohutegureid. Iga ohuteguri
annaabi.ee 
