Kartes isegi vähetähtsaid otsuseid ise teha, pöördub Jacob töökaaslaste või juhtide poole. Range kasvatus on jätnud oma jälje ning Jacob usub, et lihtsam ja valutum on teha nii nagu teised ütlevad ja isetegevusele mitte mõelda. Ülemuse ülesandeks oleks Jacobit ja ka teisi töötajaid motiveerida näiteks boonussüsteemi kaudu nii, et iga algusest lõpuni tehtud projekti eest, mis leiab heakskiidu, saab preemiat. See julgustaks teda olema enesekindlam ja riskialtim. Jacob peaks olema teadlik, et tema töökoht ei ole ohus, kui ta teeb vale otsuse, vaid tehes vajalikke muudatusi, on tal võimalik projekti kallal tööd jätkata. Ülemus peaks korraldama töötajatele regulaarseid koosolekuid, mille käigus antaks üksteisele uusi ideid ja analüüsitaks tekkinud raskusi. Heaks mõtteks oleks ka sellised ühisprojektid, mis eeldavad 4-5 inimese koostööd ja rohket suhtlemist. Iga projektiga võiks määrata
kuradiga seltsides ta mingi rahulolu siiski leiab ning enesetapumõtteid enam ei teki. Ta suudab isegi armuda. 2. Margareta ja Faust on väga erinevad. Margareta on väga noor, kogenematu ja kergeusklik neiu. Faust on vana, elukogenud ja elust tüdinud teadlane. Margareta allus täielikult oma emale ja käitus vastavalt tolle aja kommetele, allus enne Faustiga kohtumist normidele täielikult. Faust oli vabameelsem, riskialtim. Suur erinevus nende vahel oli usk. Margareta oli sügavalt usklik. Allus reeglitele, käis kirikus. Käis pihil isegi siis, kui pattu ei olnud teinud. Kuna ta oli nii puhas ja süütu, siis ei saanud kurat talle midagi teha ega teda mõjutada. Faust aga oli usu jumalasse kaotanud. Ta ei saanud kunagi meelerahu. Nende kahe karakteri puhul vastanduvad loomulik süütus ja lihtne elu ning vaimne ebastabiilsus. Nende niivõrd suure erinevuse ja erineva maailmavaate tõttu ei saaks
distsipliini (Woolfson 2001: 36-37). Lapse arengut mõjutab ka tema sugu. Poiste ja tüdrukute erinevused on nii bioloogilised kui ka psüühilised. Dr . Richard C. Woolfson (2001) on toonud välja mõningaid fakte kuni 15 kuu vanuste poiste ja tüdrukute sooliste erinevuste kohta. · Poiste areng on tihti problemaatilisem kui tüdrukutel ning tavaliselt õpivad nad hiljem rääkima. · Poisslaps on riskialtim ja vanemad aktsepteerivad seda nende puhul. Sellega süvendavad nad tahtmatult poiste ja tüdrukute erinevust veelgi. · Vanemad suhtuvad poisslapse agressiivsesse käitumisse soosivamalt tüdrukute vaenulikkuse üritavad summutada juba eos (Woolfson, 2001:20-21). Erivajadusega lapsed erinevad oma eakaaslastest kehaliste, vaimsete või neomuskulatuursete omaduste, sensoorsete võimete või liitpuuete poolest. Et last edukalt
oodatud ja ootamatud tulemused; - otsustuskriteerumide arv ja olemus – mida suurem on otsustuskriteeriumide arv, seda keerulisem on otsust vastu võtta, sest eri kriteeriumide alusel võivad paremaks osutuda erinevad alternatiivid. Kui korraga esinevad nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed hindamiskriteeriumid, siis neid on keeruline kombineerida; - otsustaja riskikalduvus – ühest küljest muudab riskialtim otsustaja otsuse keerulisema, kuna ta suhtub riskidesse teatava üleolekuga. Samas annab see võimaluse valida ka neid alternatiive, mille puhul on risk kõrgem ja annab selle võrra rohkem valikuvariante. 27. Selgitage otsuse ettevalmistusprotsessi organisatsioonilise, informatsioonilise ja tehnoloogilise struktuuri olemus. - Otsustusprotsessi organisatsiooniline struktuur on kõige üldisem – tuuakse välja ainult üksikud
Vee sisaldus suurem väiksem rasvaprotsent väiksem suurem piimanäärmed Ei talitle talitlevad kõrisõlm Suurem, etteulatuvam Väiksem, varjatum hääleulatus madalam kõrgem käitumine riskialtim Vähem riskialdis kehakuju Kitsamad puusad, laiemad Laiemad puusad, kitsamad õlad õlad Tugevam sugu naine (pikem eluiga, parem valu ja stressitaluvus, lapsekandmisesse rohkem panustav pool, elujõudlus ka naistel suurem). Soost sõltuvad tunnused koduloomadel. Kukk ja kana 1.) Kukk kireb, kana kaagutab 2
annaabi.ee 
