Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel- naha epiteel-, epidermis- ja marrasknahk 6. Nimetatud katteepiteelid tunda ära pildil ja osata näidata koe elemente: Ühekihiline silinderepiteel peensooles (silinderepiteeli rakk, selle apikaalne ja basaalne osa, karikrakk) Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel sõrmenahas (basaalkiht, ogakiht, sõmerkiht, sarvkiht) Mitmerealine ripsepiteel trahheas (basaalrakkude, vaherakkude ja ripsrakkude tuumad, karikrakk) 7. Näärmeepiteel: karikraku ehitus, esinemine organismis, ülesanded, tunda ära pildil Näärmeepiteel- rakud, mis toodavad palju nõret o Toodab oma produkti rakusiseselt sünteesides makromolekule o Kõige lihtsam nääre on karikrakk, mis toodab lima ja esineb mitmetes epiteelides (seedesüst.) o Närmerakud moodustavad epiteeli rakkudest, mis on lahkunud pinnalt, kus nad tekkisid ja
Takistab mikroobide liikumist sugutraktist kõhuõõnde 5 Peamised munajuhadega seotud patoloogiad ja nende tekkemehhanismid. Peamisteks munajuhadega seotud patoloogiateks on tubaarne viljatus ja ektoopiline rasedus. Tubaarse viljatuse puhul on munajuhad osaliselt või täielikult läbimatud. Häiritud on gameetide transport ja viljastumine. Tubaarse viljatuse põhjuseks võib olla munajuhades tekkinud armkude, kõhuõõnes liited, mis segavad munajuhade tööd, ripsrakkude funktsionaalne kahjustus. Võib tekkida kui kõhuõõnes või vaagnapiirkonnas on olnud operatsioon, endometrioos, aga kõige levinum põhjustaja on väikevaagna infektsioonid, mis levivad sugulisel teel (nt klamüüdia ja gonorröa). Ektoopilise raseduse ehk emakavälise raseduse riskifaktoriteks on samuti väikevaagna infektsioonid ja emakasisesed rasedusvastased vahendid, ka suitsetamine. Peamiselt esineb ektoopiline rasedus
Seedetraktis, emakas, munajuhas Mitmerealine ripseepiteel Epiteeli nimetus tuleneb tuumade paiknemisest, mis moodustavad mitu erineval kõrgusel paiknevat rida – kõik rakud ei ulatu epiteeli vabale pinnale, kuid kõik kinnituvad basaalmembraanile Ripsrakud – raku apikaalne pind on kaetud ripsmetega, nende rakkude tuumad moodustavad kõrgeima rakutuumade rea Karikrakud – raku apikaalne pind osa sisaldab limatilka, kolmnurksed tuumad paiknevad allpool ripsrakkude tuumadest Kiilrakud – paiknevad ripsrakkude vahel, keskel laiemad, otstses kitsamad rakud, ei ulatu epiteeli vabale pinnale Basaalrakud – madalad rakud, ümarad tuumad moodustavad alumise tuumade rea Endokriinrakud – rakud ei ole valgusmikroskoobis eristatavad Hingamisorganites MITMEKIHILISED EPITEELID Mitmekihiline sarvestumata lameepiteel
aeglasemini; kuni 8-rakulise staadiumini on blastomeerid üsna hõredalt paigutunud, peale seda liibuvad tihedalt kokku - toimub embrüo kompakteerumine e tihendamine; kuni kompakteerumiseni on rakud totipotentsed, peale seda jagunevad kaheks populatsiooniks - trofoblast (trofektoderm - lootevälised koed) ja embrüoblast (sisemine rakumass - loote koed); lõigustumise ajal liigub embrüo munajuhas ripsrakkude ripsmete löökide mõjul emakavalendiku suunas, implantatsioon toimub emaka limaskesta sisse trofoblasti rakkude ensüümide abil (kollagenaas, stromelüsiin, plasminogeeni aktivaator); enne implantatsiooni väljub embrüo rebukestast (zona pellucida) - toimub n-ö koorumine identsete kaksikute teke - ühemunakaksikud - üks munarakk ja üks sperm; kahemunakaksikud - 2 munarakku, 2 spermi; moorula staadiumis