· Rasvatihane · Põhjatihane · Sootihane · Kukkurtihane · Tutt tihane (Linnud ,,Eesti selgroogsed") Tihased on kiire kohanemisvõimega ja neid on võimalik ka õpetada. Näiteks Inglismaal on teada juhtumeid, kus tihased on õpppinud piimapudeleid nokkadega avama (R.Ling, 1980). Kõik tihased peale sabatihase elavad puuõõnsustes (Tihased). Pesa ehitab sabatihane tihedasti vastu puutüve ainult mõnele oksakesele toetuvana, või jämedama puuoksa küljes rippuvana ja peente okste külge punutuna. (Linnud ,,Eesti selgroogsed"). Üldiselt tehakse pesi varjatud kohtadesse(R.Ling, 1980). 3 Rasvatihase (Parus Major) elukombed Rasvatihane on tihastest arvukaim Eestis, pesitseb u. 200 000, talvel kuni 900 000 isendit (loodus igapäevaelus). Teda kohtab linnusöögimajade juures ja ta on äratuntav oma kollase kõhu, kollakasrohelise selja, valgete põskede ja musta maski järgi, lisaks on tal must triip
· Lauapind on siledam · Lauaplaatide vahed ei paista välja · Lauapind on paremini kaitstud · Nõud ei kolise · Selvelaua seelikut on kergem kinnitada Aluslinana võib kasutada viltjat materjali, paksemat kangast, kulunud laudlina, õhukest kulunud tekki. Linade kokkupanek ja liitmine · Laudlinu pannakse kokku W või M kujulist voldingut jälgides. · Sisse pressitud võib olla vaid keskjoon. · Laudlinu tuleks säilitada puul rippuvana · Linade liitmist kasutatakse pikkade laudade puhul. · Linutamist alustataske uksest kõige kaugemast otsast. · Iga eelmise lina serv kaetakse 20-30 cm ulatuses. Ajalugu · Euroopa toidukultuuris alates 17. sajandist. · Ülesandeks oli kaitsta suuri pitskraesid ja volange. · Salvrättide voltimine ja pidulik asetamine kujunes välja baroki ajastul. · Peamiseks materjaliks oli puuvill ja pidulikel juhtudel damast(materjal).
Alates oktoobri algusest võib põhja-nahkhiiri kohata liiva- ja paekivikoobastes ning suuremates keldrites, kuhu ta suurte, kuni 100 isendist koosnevate kolooniatena, talvituma koondub. Tihti talvitub ta koos suurkõrvaga. Talvitumiseks valib põhja-nahkhiir jahedamaid kohti, kus temperatuur säilib kogu talve jooksul -1...+5 ° C piires. Soojemates käikudes, kus sooja on üle 5 ° C, on ta vähearvukas. Teda on leitud talvitumas kõige mitmekesisemates asendites - rippuvana, rippuv-lamavana ja lamavana. Talveperiood lõpeb märtsis-aprillis. Mai lõpus kogunevad emasloomad kokku, moodustamaks poegimiskolooniad, mis tihti asuvad hoonete katuste all ja annavad endast märku piiksumise ja krabistamisega. 2 poega tuuakse ilmale juuni keskel. Pojad kasvavad ruttu ja õpivad lendama 1 kuu vanuselt, ning suguküpseks saavad nahkhiired 1-2 aasta vanuselt. Põhja-nahkhiire eluiga võib ulatuda 15,5 aastani.
edelasse, osa aga talvitub siin, liitudes talveks paigale jäävate kohalikega. Maismaa kohal rändavad päeva ajal. Toitumine Putuktoiduline lind, kelle põhitoiduks on põhiliselt väikesed putukad, nende vastsed ja munad. Talvel toitub ka okaspuude seemnetest. Pesitsemine Pesa ehitatakse maapinnalt kuni 17 m kõrguse kuuse, harva männi otsa. Pesa on kerajas, üleni suletud paksuseinaline pall, põimitud ümber peente okste mõne jämedama oksa külge, sageli selle all rippuvana. Lennuauk on ülal. Pesa koosneb samblast ja samblikust. Täiskurnas on 7...12 muna. Munad on punakad pruunikaspunase kirjaga. 20Must-kärbsenäpp Ficedula hypoleuca Must-kärbsenäppi kutsub rahvasuu ka metstikaks ja kadakaharakaks. See linnuke tegutseb tavaliselt õõnsate puude ja pesakastide ligiduses, sööstab oksalt lendu, et napsata mööda lendavaid putukat ja pöördub tagasi samale või teisele oksale.
üldtugevdav, toniseeriv, mürke neutraliseeriv, valuvaigistav ja haavu parandav toime. Peamiselt tarvitatakse seda teena ja tinktuurina. Kuna taim on väga mürgine, peab selle tarvitamisega väga ettevaatlik olema. Näiteks võivad värsked lehed põhjustada nahaärritust. Aedruudi salvi saab aga kasutada liigesepõletike ja reuma raviks ja ka külmamuhkude raviks. Muud kasutusalad - Seemnekupraid, mis on lõigatud seemnete valmimise ajal, ning kuivatatud rippuvana spaleeridel, kasutatakse kuivatatuna talvekimpudes. Kasutamine haljastuses Oma säravkollaste õitega ninga hallikasroheliste lehtedega lisab ruut värvi igale peenrale. Eriti hästi sobib ta kiviktaimlasse. Tema lõhn pidavat peletama koeri, kasse ja kurje vaime. Dekoratiivaias, koos maitsetaimedega, kuid on kaunis ka mikrobordüüris, rokaariumis ja isegi madalas bordüüris. Muu oluline informatsioon - NB! Ettevaatust värske aedruudu kasutamisega! Värske aedruut
Laudjas peab olema pikk ja veidi kaldu (umbes 23 kraadi horisontaaljoonest) ja ilma katkemiseta ülajoonelt sabale üle minema. Rind peab olema mdukalt lai, alarind vimalikult pikk ja hästi arenenud. Rinna sügavus peab olema 45 kuni 48% turja krgusest. Roided peavad olema mdukalt vlvjad. Tünjas rind on viga nagu ka liiga kitsas rind. Saba ulatub vähemalt kannani, kuid ei tohi ulatuda üle poole pöiast. Saba alumisel küljel on karv veidi rikkalikum ning saba hoitakse alla rippuvana veidi kaardu. Ärritudes ja liikudes on ta rohkem tstetud, kuid ei tohi siiski horisontaaljoont ületada. Kärbitud saba on lubamatu. Esijalad on igast küljest vaadatuna sirged, eest vaadatuna täiesti paralleelsed. Labaluu ja lavars on ühepikkused ja tänu tugevale lihastikule kindlalt vastu keha asetsevad. Nurk labaluu ja lavarre vahel on ideaaljuhul 90 kraadi, kuid tavaliselt 110 kraadi. Küünarnukid ei tohi seistes ega liikudes olla välja- ega sissepoole pöördunud