TF 1 = T + - t1 ; 2 L 1 XF T A1 = T - + t1 . 2 L Vedela lasti ümberpaigutamisel õigemini ümberpumpamisel võib tekkida või kaduda vedeliku vabapind vastavas mahutis. 3.2.5. Rippuva lasti mõju algpüstuvusele Laevakraanaga või losspoomiga trümmipõrandalt lasti, näiteks konteineri, tõstmisel muutub see rippuvaks lastiks ning selsamal hetkel väheneb algmetatsentriline kõrgus suuruse (GM) võrra. Valemina 31 3. Laeva püstuvus m l (GM ) = - , kus m rippuva lasti mass tonnides; l lasti keskme kõrgus tõsteseadme nokani meetrites; laeva mass-veeväljasurve.
pulbritaoliseks (kuivmädanik) massiks. Mädanikud tekivad vee- ja toitaineterikastel taimeosadel, eriti sage on nende esinemine säilitamisel 1 Närbumine on taimede üksikosade või kogu taime haigestumine veevarustuse hüirete tõttu, mis avaldub taime lehtede ja rohtsete osade muutumises lõdvaks ning rippuvaks. Närbumine tekib veepuuduse tõttu või taimede juhtorganite vigastuse tagajärjel (nt. kurgi fusarioosne närbumistõbi) Laiksused kahjustunud taimeosadele, eelkõige lehtedele tekivad mitmesuguse suuruse, kuju ja värvusega laigud, mida põhjustavad kudede suremine (nekroosilaigud), klorofülli vähenemine (kloroosilaigud) või mitmesuguste pigmentide teke. Laigud võivad olla teravalt piiritletud (kartuli- lehemädanik) või hajuvate servadega (nisu-pruunlaiksus)
servade kustutamisel, nimetatakse graafi G alamgraafiks. Regulaarne graaf o DEF: Graafi, mille kõigi tippude astmed on võrdsed, nimetatakse regulaarseks graafiks. o Iga täisgraaf Kn ja iga nullgraaf On on regulaarne. 34. Graafi tipu aste. Tipuastmete teoreem, järeldus paaritute astmete kohta. [2] Graafi tipu aste o Tipu v aste ehk valents on tipuga v intsidentsete servade arv. Tähis d(v). o Kui d(v) = 1, siis nimetatakse tippu v rippuvaks tipuks. o Kui d(v) = 0, siis nimetatakse tippu v isoleeritud tipuks. o Maksimaalne võimalik tipu aste n-tipulises graafis on n-1. Tipuastmete teoreem o Teoreem. Igas graafis on kõigi tippude astmete summa võrdne servade arvu kahekordsega. 32 o Tõestus. Iga serv suurendab oma kummagi otspunkti astet (ja seega ka astmete summat) kahe võrra. o Järeldus. Igas graafis on paaritu astmega tippe paarisarv. 35
Mida kobedam ja struktuursem on muld, seda kiiremini vesi mullas liigub. Ka vee temperatuuri tõus, samuti mullas olevad lõhed, vihmausside käigud, elusad ja surnud taimejuured suurendavad filtratsioonimoodulit. 9. Kuidas liigub kapillaarvesi ja kui suur võib olla kapillaartõus? Kapillaarvesi liigub mulla poorides ja allub pindpinevusjõule. Kui vaba vett on vähe, paikneb ta mullaosakeste kokkupuutekohtades ja on piiratud liikumisvõimega. Sellist kapillaarvett nimetatakse rippuvaks kapillaarveeks e. rippveeks (joon. 1.1). Kui vett on mullas rohkem, siis rippvee tilgakesed ühinevad ja muutuvad liikumisvõimelisemaks. Kui põhjavesi on lähedal, satub kapillaarvesi viimasega ühendusse. Veehulga suurenemisel mulla poorid täituvad veega ning kapillaarvee liikuvus suureneb. Põhjaveega ühenduses olevat kapillaarvett nimetatakse toetuvaks kapillaarveeks. Tavaliselt tekib rippvesi sademeteveest ja toetuv kapillaarvesi põhjaveest
kilevesi on mullaosakestega ka nõrgemalt seotud. Kilevesi võib mullas aeglaselt liikuda tüsedamalt kilelt õhemale, mille tõttu kilede paksused ühtlustuvad. Kilevesi on taimedele osaliselt kättesaadav. Kapillaarvesi liigub mulla poorides ja allub pindpinevusjõule. Kui vaba vett on vähe, paikneb ta mullaosakeste kokkupuutekohtades ja on piiratud liikumisvõimega. Sellist kapillaarvett nimetatakse rippuvaks kapillaarveeks e. rippveeks. Kui vett on mullas rohkem, siis rippvee tilgakesed ühinevad ja muutuvad liikumisvõimelisemaks. Kui põhjavesi on lähedal, satub kapillaarvesi viimasega ühendusse. Veehulga suurenemisel mulla poorid täituvad veega ning kapillaarvee liikuvus suureneb. Põhjaveega ühenduses olevat kapillaarvett nimetatakse toetuvaks kapillaarveeks. Tavaliselt tekib rippvesi sademeteveest ja toetuv kapillaarvesi põhjaveest. Kapillaarvesi liigub niiskemast keskkonnast kuivema
Reeglina liigub kapillaarvesi niiskemast keskkonnast kuivema suunas. Olenevalt kapillaaride iseloomust (mis aga omakorda oleneb pinnase mehhaanilisest koostisest) võib kapillaarvesi olla rohkem või vähem liikuv ning taimedele erinevalt kättesaadav. Hästi on taimedele kättesaadav nn toetuv ehk kergesti liikuv kapillaarvesi, mis tõuseb ülespoole põhjaveest või altkastmissüsteemist. Mõnikord aga võib kapillaarides oleval veel puududa side põhjaveega – sellist vett nimetatakse rippuvaks ehk väheliikuvaks kapillaarveeks. Rippuv kapillaarvesi moodustub raskusjõu mõjul allapoole liikunud sademete või kastmisveest. Rippuvat kapillaarvett omastavad taimed keskmiselt. Kui gravitatsioonivesi nõrgub peale sadu või kastmist mööda mittekapillaarseid ehk makropoore kiiresti põhjavette ning poorid täituvad vee asemel õhuga, siis kapillaarvesi (nii toetuv kui rippuv) on taimede
annaabi.ee 
