seitsmekorruseline pühamu. Seda templit nim. ka "Paabeli torniks" Babüloni rippaiad Istari värava ligiduses asusid ka kuulsad Babüloni rippaiad. Arvatakse, et aedade pindala võis olla 1200 ruutmeerit. Tegemist oli neljaastmelise terrassiga, mille võimsad kivi- platvormd olid kaetud paksu mullakihiga. Nii sai seal kasvatada isegi suuri puid. Tollase kuninga Nebukadnedsari ehitatud Babüloni linnamüür koos rippaedadega kuulub vanaaja Seitme maailmaime hulka. Kuna looduslikku ehitusmaterjali- kivi ega puud- ei olnud, tuli ehitada savitellistest. Tellised kuivatati päikese käes, mistõttu polnud nad ilmastikule vastupidavad ja hooned ei ole seetõttu tänapäevani säilinud. Arheoloogid on leidnud hulgaliselt pitsatsilindreid. Pitsatsilindrit kandis sumer kaelas. Selle jäljend saviplaadil asendas allkirja. Mesopotaamlased tegelesid ka skulptuuriga. Loodi skulptuure valitsejatest,
(4000-2350 e.Kr. Sumer, 2350-2150 e.Kr. Akad, 1830-1530 e.Kr. Babüloonia, u.1360-605 e.Kr. Assüüria, 625-539 e.Kr.- Uus-Babüloonia). Ehituskunsti peamisteks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja kindlustused. Mesopotaamia kõige iseloomulikumaks ehitiseks olid astmelised torntemplid tsikuraadid. Tänini paremini säilinud tsikuraat asus sumerite linnas Uris. Suurim tsikuraat on asunud Babülonis 7-astanguga Marduki tempel (koos Semiramise rippaedadega loetakse vana-aja 7 maailmaime hulka kuuluvaks). Marduki tempel oli u. 90m kõrge ja 90m lai, kirjanduses on ta tuntud Paabeli torni nime all. Tänini on säilinud Babüloni linna peavärav jumalanna Istari värav (kõrgus 14,73 m). Mesopotaamias osati laduda kaart ja võlvi. Istari väraval kujutati fantastilisi loomi, värav oli kaetud erksavärviliste glasuuritud tellistestega. Istari väravani viis protsessioonitee,mille seintel kujutatakse reljeefseid
suurejooneliste kaitserajatistega linn ( 2 - 3 kaitsemüüri, hüdroehitiste süsteem ), mille pindala oli 350 ha. Tihedalt hoonestatud, Mesopotaamia aladele tüüpiliste kitsaste tänavatega ( laius 1,5 - 2 m ) linna keskseteks punktideks olid 7 ha suurune kuninglik aed Esagila, mille tsentrumis paiknes Etemenaki tsikuraat ( Paabeli torn ), mitu kuningalossi, millest tähelepanuväärseimaks oli nn. Lõunapalee seitsme maailma ime hulka kuuluvate Semiramise rippaedadega ja pikad ning suhteliselt laiad pidulikeks protsessioonideks mõeldud tänavad, mille hulgast on tuntuim jumalanna Istarile pühendatud väravateni viiv. Etemenaki 7 - astmeline tsikuraat oli oma 90 meetrise kõrgusega teadaolevalt kõrgeim astmiktorn, mis Mesopotaamia aladele kunagi ehitatud. Alumise astme mõõtmed olid 90 x 90 m, kõrgus 33 m, torni II korruse kõrgus oli 18 m, kolmel järgmisel igaühel 6 m, kuuenda
Terrassaia terviku rajas kuningas Nebukadnetsar II aastatel 604...562 e.Kr väidetavalt oma lemmiknaisele kingituseks, kes igatses koju mägedesse. Semiramis oli kreeka ja rooma kirjanduse põhjal olnud muinasjutuline Assüüria printsess, keda pärimustes mainitakse Nebukadnetsari abikaasana. Teadlased on aga uurinud ja väidavad, et tõeline Semiramise kuninganna ehk Samuramat valitses rohkem kui kaks sajandit varem, nii et temal polnud mingit tegemist Nebukadnetsari ja tema rippaedadega (Aiakunst... 1999). Aiavaremed leiti Babülooniast Eufrati rannikult. See oli suur terrassaed, mis ehitatud tõusvate astangutena võlvitud alustele. Kuna kreeka ajalookirjutajad võlvehitisi ei tundnud, siis paistsid neile sellised ehitised rippuvatena. Erinevatelt uurijatelt on aja jooksul olnud erinevaid kirjeldusi Semiramise rippaedadest. Ühe kirjelduse järgi külgnes aed põhja-ida suunas linnamüüriga. Oma lõunaküljelt avanes see lossitubadesse. Aed oli rajatud neljale astangule
annaabi.ee 
