veepinda. Kõige sagedamini esineb diskvalifitseerimist siis, kui võistleja sukeldub 15 esimest meetrit, sama võib juhtuda pärast pööret. Eesti parim seliliujuja Kätlin Sepp Euroopa parim seliliujuja Pieter van den Hoogenband Rinnuliujumine Olümpiamängudel on kavas nii 100 m kui ka 200 m distants, mõlemad nõuavad ujujalt head käte ning jalgade töö koordinatsiooni. Esimese stardijärgse kätetõmbe algusest ja peale igat pööret peab ujuja olema rinnuliasendis. Keelatud on mis tahes hetkel pöörata seliliasendisse. Kõik käte liigutused peavad olema samaaegsed ning sooritatud samal horisontaaltasapinnal. Käed sirutatakse ette rinnalt allpool veepinda, veepinnal või ülevalpool veepinda. Küünarnukid peavad asetsema allpool veepinda, erandiks on viimane ettesirutus. Käte taha tõmbel võivad käed liikuda allpool veepinda või veepinnal. Tõmbel ei tohi käed minna
Ujumisel on soovituslik, et vee temperatuur oleks üle 18oc, sisebasseinides on see tavaliselt 20-27oc (laste basseinis on temperatuur kõrgem). Ujumisstiile on erinevaid: Koeraujumine Küliliujumine Vabaujumine e. Krool Seliliujumine Rinnuliujumine e. "konn" Liblikujumine e. "delfiin" Paljud stiilid imiteerivad erinevate loomade ujumisviise (konn, koer). Kõikide stiilide puhul on väga oluline koordinatsioon ning õige tehnika. Koeraujumine Koeraujumine on üks lihtsamaid ujumisviise rinnuliasendis. See sobib kõige paremini algajatele ja lastele. Koeraujumise plussiks on, et vette hingamine ei ole vajalik (saab hoida pead veepinnal) ja miinuseks, et see ei ole eriti kiire. Koeraujumisel tuleb sooritada kätega kaapeliigutusi. Tõmbed on lühikesed ning nende käigus on oluline jälgida peopesa asendit ja seda, et jalad ei vajuks. Küliliujumine Küliliujumine on kasutusel vetelpäästes. Küliliujumisel on peamiselt praktiline eesmärk. Vabaujumine e. Krool
Tegelikult on asi keerulisem ja niisama summimisest pole abi, see võib muuta pinnal püsimise ja ujumise isegi raskemaks. Esiteks tuleb teada, et jalaliigutuste põhiülesanne on vältida jalgade vajumist. Vaid väga hea pöiapainduvuse korral on võimalik jalgade tööd tehes kiiresti edasi liikuda. Teiseks peab jalaliigutus tingimata meenutama lööki. Esmalt tuleb jalg enne lööki kergelt põlvest painutada, seliliasendus tuleb rõhutada lööki üles, rinnuliasendis lööki alla. Pöiad on löögi sooritamisel lõdvad ja sissepoole pööratud. Krooliks on otstarbekam alustada jalgade töö õppimist seliliasendis, nii saab laps ise oma liigutusi jälgida. Lapsel tuleks istuda madalas vees ning teha jalgadega kordamööda üleslööke. Löök tuleb sooritada nii, et vesi pritsib näo suunas. Järgmisena tuleb lasta tal ujuda selili lamades ja jalgade töötades krooli umbes kümme meetrit. Jälgida tuleb,
üles-alla liigutamisest. Selili ujuvad tänapäeval kõik võistlejad krooli; seda ujutakse nagu rinnulikrooligi, kuid seliliasendis. Keelatud pole ka selilibrass, aga sellest on võistlejad nüüdisajal loobunud. 9 Selilikrooli võidukäigule pani aluse ameeriklane Harry Hebner Stokholmi olümpiamängudel (1912). Rinnuliasendis ujumise puhul tuleb startida lähetaja käskluse järgi lähtepukilt, hüpates vette, pea ees. Seliliujujad alustavad veest, selg ees. Nad hoiavad kinni basseini seinas olevaist käepidemeist ning seinale toetatud jalad ei tohi veepinnast kõrgemale ulatuda (ka varbad mitte). Seliliasendis tuleb püsida kogu võistlusmaad läbides, sealhulgas end pöördeseinast eemale tõugates. Kompleksujumine on viimase paaril aastakümnel moodi läinud võistlusala. Kogu distants on
annaabi.ee 
