. Puistu vanusest sültuvad näitajad: tihedus (40-60 kahaneb); liitus (suureneb kuni 30-40) heledus kahaneb kiiresti, LAI (kuni 20 hüppeliselt suureneb). Peamised faktorid, mis kujudavad metsa heleduse muutumist puistu vanusega: Liituse muutus; LAI muutus; liigilise koosseisu muutused; lehtede ja skeleti osatähtsuse muutus, alustaimestiku (heleduse) muutused; raiete mõju (nt kui vähenevad liitus ja või LAI); whkki puude kõrgus, rinnasdiameeter, tagavara ja rinnaspind kasvavad, võivad heleduskoef. Jääda samale tasemele, kui ei toimu samaaegselt ouistu liituse, LAI ja liigilise koosseisu muutusi. Faktorite mõju eri spektrip-k on erinev. LIITUS JA LAI määravad otseselt heleduse, mitte tagavara või rinnaspindala. Empiirilised seosed näitavad enamasti, et mida suurem on tagavara (rinnaspindala, liitus), seda väiksem on puistu heledus. Mudelrehkendused seda ei kinnita.
teadusliku tööga – mõõdetakse kahekesi: üks taksaator mõõdab ja teine märgib tulemused üles – kluppimisel märgitakse mõõdetud puud (kriidiga, värviga, märkenoaga vms) – NB! kui puud jäävad kasvama, ei sobi kasutada püsivaid värve! 2. Puistu rinnaslõikepindala määramine W. Bitterlichi meetodil Puistu rinnaslõikepindala (ka puistu lõikepind, rinnaspind)- on kõikide puude rinnaslõikepindalade summa 1,3m kõrguselt juurekaelast hektari kohta (m2/ha). Bitterlichi nurkloendusr on instrument, mis koosneb täpse pikkusega venimatust nöörist, ketist või latist ja selle otsa kinnitatud U-kujulisest dioptrist. Seistes puistus teeb loendaja täispöörde ja loendab kõik puud, mis katavad dioptriava täielikult (sihtides igat puud rinnakõrgusele). Puud mis mahuvad täpselt dioptrisse loetakse poole puuna (0,5)
kirja. Diameetrite märkimisel kasutatakse nn. “tippimist”. Tänapäeval kasutatakse järjest rohkem nn. elektroonilisi kluppe, mis registreerivad lugemi automaatselt. Sellise klupi 2 peamist eelist: - tööviljakus on kõrgem, kuna puude mõõtmiseks piisab ühest inimesest, - hilisem andmete sisestamine arvutisse on lihtne. Elektroonilise neg külg – liiga kallis b) Puistu rinnaslõikepindala määramine W. Bitterlichi meetodil Puistu rinnaslõikepindala (ka puistu lõikepind, rinnaspind) – on kõikide puude rinnaslõikepindalade summa 1,3 m kõrguselt juurekaelast 1 hektari kohta (m2/ha). On heas korrelatsioonis (sõltuvuses) puistu tüvemahuga. Selle puuduseks on pisut väiksem täpsus võrreldes ülepinnalise kluppimisega, kuid meetod sobib hästi puistu tagavara ehk mahu kiireks hindamiseks. c) Puu kõrguse mõõtmine Puu kõrgus on juurekaela ja ladvatipu kõrguste vahe (Krigul, 2005). Puude kõrguste mõõtmiseks kasutatakse
osatähtsus suureneb. Tavaliselt alumised keelsest sõnast taxatio, mis tähendab W.Bitterlichi meetodil Puistu turbakihid on hästilagunenud, ülemised keskmiselt hindamist. Metsatakseerimise põhiülesandeks rinnaslõikepindala (ka puistu lõikepind, kuni halvasti lagunenud. Turba tüsedus tavaliselt on iseloomustada metsa, selgitada metsade rinnaspind) on kõikide puude 1-3 m (võib olla ka 7-8 m). territoriaalset paiknemist, metsa rinnaslõikepindalade summa 1,3 m kõrguselt Ülekaalus on männikud (umbes 80%), vähem moodustavate puistute tootlikkust ja varusid. juurekaelast 1 hektari kohta (m2/ha). On heas sookaasikuid
annaabi.ee 
