roided Pea ja kaela ette toomine fikseeritud rindkere korral. Jõuliselt sisse hingates tõstab roideid Rinnaku Rinnakupide, rangluu Oimuluu nibujätk Ühepoolselt: pea rangluu rinnakmine osa kallutamine pöörates nibujätke e nägu vastassuunas peapööraja lihas Kahepoolselt: kaela ette ja pea taha painutamine
Kaelanahalihas (platysma) Rindkere eesosa Kaelal põimub näo alaosa Tõmbab nuunurka külgmisele ja alla; miimilistesse lihastesse tõstab kaelanahka Peapööraja (m. Rinnakupide; rangluu Oimuluu nibujätke ja Pea painutamine, kallutamine ja pööramine sternocleidomastoideus) rinnakmine ots kuklaluu ülemise kuklataguse joone külgosa Peapikklihas III-VI kaelalüli eesmine Kuklaluu põhimikuosa Ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisamba köbruke alumine pind kaelaosa (koos peaga) ette lateraalsele
Kodarluu Käsi Randmeluu Kämblaluu Sõrmelülid 26. 29. Õlanuki-rangluu Rinnaku- Õlaliiges Küünarliiges liiges rangluu liiges Liigenduvad Rangluu õlanukmine Rangluu Abaluu liigeseauk & Õlevarreluu põht & luud ots & abaluu õlenukk rinnakmine ots õlevarreluu pea küünarluu plokisälk & rinnakupide & kodarluupea ohk Liigese pinnad Lamedad, kaetud Inkongruentsed kiudkõhrega ehk ebasobivad, kaetud kiudkõhrega Liigese tüüp Amfiartroos. Funktsionaalselt Keraliiges Liitliiges õlavarre-
on õlavarreluupähik (capitulum humeri), mediaalne osa on õlavarreluuplokk (tochlea humeri). Õlavarreluupähiku kohal on kodarluumine auk (fossa radialis) ning õlavarreluuploki kohal nokkjätkmine auk (fossa coronoidea). Tagumisel pinnal õlavarreluuploki kohal on küünarnukmine auk (fossa olecrani). Õlavarreluupõnda küljelt lähtuvad keskmine põndapealis (epicondylus medalis) ja külgmine põndapealis (epicondylus lateralis). RANGLUU (clavicula) (peas) Rinnakmine ots- extremitas sternalis Õlanukmine ots- extremitas acromialis ABALUU (scapula) (peas) Abaluu keskmine serv (margo medalis) on kõige pikem. Külgmine serv (margo lateralis) on paksem. Ülemine serv (margo superior) on kõige lühem. Abaluu alumine nurk (angulus inferior) on nüri. Ülemine nurk (angulus superior) on terav. Külgmine nurk (angulus lateralis) on tugevalt paks, mille üleval on liigesõõnsus (cavitas glenoidaris). Liigesõõnsuse üles jääb
side). · liikumine võrdlemisi väikese ulatusega. Toimub liikumine ümber sagitaaltelje, s.o. abaluu alumise nurga pöördumine mediaalsesse või lateraalsesse seisu (nt. Ülajäseme eemalduine üle horisontaaltasandi). 27. Rinnaku-rangluu liiges: · liigenduvad luud rangluu ja rinnakupide · liigese pinnad on inkongruentsed, kaetud kiudkõhrega (rangluu rinnakmine ots ja rinnakupide liigese pinnad) · liigese tüüp - keraliiges · abiseadeldised liigesepindu sobitav kõhrkeha (kõhrketas) · liikumine ümer kolme telje: ümber vertikaaltelje õlavöötme ette ja taha viimine; ümber sagitaaltelje õlavöötme tõstmine ja langetamine; vähesel määral pöörlemine ümber frontaaltelje (s.t. ümber rangluu pikitelje) 28. Õlaliiges:
Diafragma Kõhu välimine põiklihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Diaphragma: Rinnaku Kiud Hingamise m. obliquus 8 alumist roiet Niudeluuhari, Kere Rinnakmine mõõkjätke koonduvad reguleerimine, externus (suundub mediaalselt pööramine, osa, sisepind, kõõluskeskuse sissehingamis abdominis põiki alla-ette) läheb üle tõmbub kokku Roidmine osa, roidekaare (6 ks diafragma el tõmbub aponeuroosiks pöördele
annaabi.ee 
