villasest nöörist - kaarusest - kaunistused. Sel ajal anti välja ka rõivastuskorraldusi, mis määrasid ära selle, mida madalama päritoluga rahvas kanda tohtis. Lihtsast kalevist või muust materjalist saksarõivaid võisid nad kanda vaid siis, kui need olid tehtud talupojalaadis. Keelati just seda, mis seadis ohtu rõivastuses avalduvad seisusevahed (karusnahaga kaunistatud mütsid, peened välismaised põlled, kulld ja hõbe). Ehetest kanti kaela- ja rinnaehteid, sõrmuseid, Setod ka käevõrusid ja kõrvarõngaid. Hinnatuim ehe oli suur kannaga raha. Sel ajal olid väga levinud kirivööd, mida naised kandsid seeliku ja suvel särgiväel käies särgi peal. 2-3 pikkune vöö mähiti mitu korda ümber keha, vöö otsad peideti vöökordade alla. 19. sajandi alguses hakkas, saartel küll vähem, levima potisinine värv (indigo, mida kasutatakse tänapäevalgi teksariide värvimisel), keskpaigas juba eredad poevärvid.
Naiste ehted on jagatavad kahte põhitüüpi: Saare- ja Läänemaa ning Ida-Eesti ehted. Saare- ja Läänemaal kanti palju kolmnurkse kujuga rinnanõelu ning teatud tüüpi käevõrusid ja kaelavõrusid. Ida- Eestis ei tarvitatud viikingiaja alguses pea üldse rinnakeesid, mistõttu on ka tõenäoline, et rinnanõelte abil kinnitatava umbkuue asemel kandsid Ida-Eesti naised vaipseelikuid. Ida-Eesti tüüpi rinnaehteid (ristikujulise peaga) hakati kandma alles 11. sajandil. Käevõrude ja kaelavõrude tüüpe oli Ida-Eestis aga enam kui Läänemaal. Kust nimetus" viiking,, pärineb? Nimetus "viiking" pärineb tõenäoliselt vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte; viiking on siis "laheline" ehk meresõitja. Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega.
Minose mehed, kelle puusapõlle esiosas võis näha helmestest võrku. Meeste käevõrud olid tihti kaunistatud graveeritud ornamentidega ning neid lükiti käsivarrele ühekorraga mitu. Tavalise minoslase kaelakee oli valmistatud kivikestest, rikkad aga uhkustasid ehetega mis olid valmistatud poolvääriskividest ja millele oli lisatud ametüstist, mäekristallist ja ahhaadist helmeid. Naised kandsid kullast rinnaehteid millel oli kujutatud jahistseene. Juuste kinnitamiseks pruugiti kullast ja vasest nõelu. Naiste rõivastele ilmusid kullast puulehe või loomakujulised nööbid. Väljakaevamistel on leitud ka graveeritud kujutistega gemme, mis olid kasutusel pitserina. Ilu ja hügieen: Minoslased jälgisid rangeid hügieenireegleid. Nii mehed kui naised võtsid iga päev vanni ja võidsid end õlidega, hoidmaks nahka pehmena, mehed raseerisid näo paljaks.
Minose mehed, kelle puusapõlle esiosas võis näha helmestest võrku. Meeste käevõrud olid tihti kaunistatud graveeritud ornamentidega ning neid lükiti käsivarrele ühekorraga mitu. Tavalise minoslase kaelakee oli valmistatud kivikestest, rikkad aga uhkustasid ehetega mis olid valmistatud poolvääriskividest ja millele oli lisatud ametüstist, mäekristallist ja ahhaadist helmeid. Naised kandsid kullast rinnaehteid millel oli kujutatud jahistseene. Juuste kinnitamiseks pruugiti kullast ja vasest nõelu. Naiste rõivastele ilmusid kullast puulehe või loomakujulised nööbid. Väljakaevamistel on leitud ka graveeritud kujutistega gemme, mis olid kasutusel pitserina. Ilu ja hügieen: Minoslased jälgisid rangeid hügieenireegleid. Nii mehed kui naised võtsid iga päev vanni ja võidsid end õlidega, hoidmaks nahka pehmena, mehed raseerisid näo paljaks.
annaabi.ee 
