F ⋅ p⋅ t kus V – läbi katsekeha juhitav õhu ruumala cm3, h – proovikeha kõrgus cm, F – katsekeha ristlõige cm2, p – rõhk katsekeha ees g/cm2 ja t – 2000 cm3 õhu läbimineku aeg. Praktikas määratakse gaasiläbilaskvustegurit kiirendatud meetodil. Katsekeha ette on paigutatud kas 1,0 või 1,5 mm avade läbimõõduga düüs ja manomeetriga mõõdetakse rõhkude vahet. Manomeeter on kalibreeritud nii, et näitab ringskaalal (sõltuvalt valitud düüsi läbimõõtust kas sisse-, keskmine- või välisskaala) gaasiläbilaskvustegurit K. 1 2. Töö käik 2.1 Proovikehade valmistamine Kaaluda 170 g vormisegu, kallata see põhjaga hülssi (1 ja 2, vt joon
4 46,4 (50-75) 46,43 46,42 46,41 5 54,7 (75-100) 54,68 54,69 54,67 37,61 4.Töö Käik ja Mõõteriista ehitus Vastupidiselt tavalisele kruvikule sügavuskruviku näit suureneb, kui mõõtekruvi sisse keerata. Seepärast on numbrid sügavuskruviku piki- ja ringskaalale kantud vastupidises järjekorras võrreldes tavalise kruvikuga: pikiskaalal suurenevad numbrid paremalt vasakule, ringskaalal aga päripäeva. 1 käristi mutter 2 trummel 3 hülss 4 pidur 5 alus 6 seademõõt 7 vahetusotsakud Esmalt puhastada sügavuskruvik ja mõõdetav detail ning seejärel seame sügavuskruviku nulli. Selleks: Kui mõõtepiirkond on 0...25 mm, siis tehakse seda kontrollplaadil, kui aga ülemine mõõtepiir on üle 25 mm, siis on selleks vastavate mõõtmetega seademõõdud.
5 alus 6 seademõõt 7 vahetusotsakud Vastupidiselt tavalisele kruvikule sügavuskruviku näit suureneb, kui mõõtekruvi sisse keerata. Seepärast on numbrid sügavuskruviku piki- ja ringskaalale kantud vastupidises järjekorras võrreldes tavalise kruvikuga: pikiskaalal suurenevad numbrid paremalt vasakule, ringskaalal aga päripäeva. Näidu lugemine 0,13 mm 12 + 0,18 = 12,18 mm 0,5 + 0,22 = 0,72 mm 17 + 0,5 + 0,34 = 17,84 mm Töö käik Puhastasime sügavuskruviku ja mõõdetava detaili. 1. Seadsime sügavuskruviku nulli Kui mõõtepiirkond oli 0...25 mm, siis tegin seda kontrollplaadil, kui aga ülemine mõõtepiir oli üle 25 mm, siis on selleks vastavate mõõtmetega seademõõdud.
Aluslauda võib pöörata ümber vertikaaltelje, muuta tema kallet kruvidega 7, 7´, 12 (joon. 19.3) ja kinnitada liikumatult. Mõõtmise ajal peab aluslaua kalle olema selline, et temale paigutatud objekti murdvad või peegeldavad tahud asetseksid vertikaalselt, st paralleelselt kollimaatori piluga. Aluslaua asend on õige, kui pikksilma niitristi vertikaaljoon on paralleelne objektilt peegeldunud või murdunud kiirtest tekkinud pilu kujutisega. Limbile kantud ringskaalal B (joon. 19.2) määratakse kollimaatorist väljunud ning aluslauale C paigutatud objektilt peegeldunud, murdunud või difrageerunud kiirte suund pikksilma asendi järgi. Seepärast on pikksilm kinnitatud goniomeetri alusele nii, et teda on võimalik pöörata limbi ja aluslaua tsentreid läbiva vertikaaltelje, st goniomeetri vertikaaltelje ümber. Limbi skaala on jaotatud kraadideks ja selle osadeks. Piki ringskaalat liigub pikksilmaga ühendatud abiskaala ehk noonius N, mis
annaabi.ee 
