2. Koostage skeem vastavalt joonisele 2. 3. Paluge juhendajal skeem kontrollida. 4. Mõõtke juhendaja poolt antud voolutugevuse Ie korral pinge Ue(x) väärtused solenoidi keskpunktis ja vähemalt kümnes punktis mõlemal pool keskpunkti etteantud sammuga. Kandke mõõtmistulemused tabelisse. 5. Esitage andmed juhendajale kontrollimiseks ja seejärel lülitage seadmed välja. 6. Arvutage Ue(xi) ja arvestades seadme parameetreid (S1, N1, n) ning ringsagedust ω, leidke eksperimentaalsed väärtused fexp (xi) valemist (8), lugedes seal f(xi) võrdseks fexp (xi). 7. Arvutage valemi (3) abil vastavad teoreetilised väärtused ft (xi). ∆ f ( x) 8. Leidke ∆f (x) = / fexp (x) - ft (x) /, δ= ja δ . Kandke saadud tulemused f t (x) tabelisse. 9. Joonestage graafik ft (x)
ja tema amplituud muutub sagedusega . Niisugust nähtust nimetatakse tuiklemiseks. 7.6 Sundvõnkumine. Resonants Siiani käsitlesime vabavõnkumisi, kus püsivas tasakaalus olev süsteem viidi tasakaalust välja ja lasti vabaks. Kui dissipatiivsed jõud ei olnud väga suured, tekkis süsteemis sumbuvvõnkumine ringsagedusega , mis arvutati valemist (7.9) (dissipatiivsete jõudude puudumisel harmooniline võnkumine ringsagedusega 0 ). Nimetatud ringsagedust nimetatakse süsteemi omavõnke-ringsageduseks. Vastavalt omavõnkesagedus 1 k 2 = = - . (7.54) 2 2 m 4m 2 Oletame nüüd, et süsteemile mõjub lisaks veel perioodiline välisjõud, mis muutub ajas seaduspärasuse F = F0 cos( t + 0 ) , (7.55) kus F0 on selle jõu amplituudväärtus, tema ringsagedus ja 0 tema algfaas. Siis oleks
Võnkesagedus. Ühe võnke tegemiseks kulub teatud ajavahemik. Ühe täisvõnke kestust nimetatakse võnkeperioodiks. Võnkumist iseloomustatakse ka võnkesagedusega. Võnkesagedus on võngete arv ajaühikus. Võnkesageduse ühikuks on võetud niisuguse võnkumise sagedus, mille korral ühes sekundis tehakse üks täisvõnge. Seda ühikut nimetame hertsiks. Hz, 1 Hz = 1 s-1. Kasutatakse veel laialdaselt ringsageduse mõistet. Ringsagedus võrdub 2 sekundi jooksul sooritatud võngete arvuga. Ringsagedust seovad sagedusega v ja perioodiga T järgmised 2 valemid: = 2v, = . T Võnkeperioodi ja sageduse vahel on samasugune seos nagu pöörlemisperioodi ja pöörlemissageduse vahel: 1 1 = , T = T Pöörlemissagedus.
2 Saadud tulemusest järeldub, et võnkumise energia on võrdeline amplituudi ruudu ja sageduse ruuduga. 7.4 Sundvõnkumine. Resonants Siiani käsitlesime vabavõnkumisi, kus püsivas tasakaalus olev süsteem viidi tasakaalust välja ja lasti vabaks. Kui dissipatiivsed jõud ei olnud väga suured, tekkis süsteemis sumbuvvõnkumine ringsagedusega , mis arvutati valemist (7.9) (dissipatiivsete jõudude puudumisel harmooniline võnkumine ringsagedusega 0 ). Nimetatud ringsagedust nimetatakse süsteemi omavõnke-ringsageduseks. Vastavalt omavõnkesagedus 1 k 2 . (7.54) 2 2 m 4m 2 Oletame nüüd, et süsteemile mõjub lisaks veel perioodiline välisjõud, mis muutub ajas seaduspärasuse F F0 cost , (7.55) kus F0 on selle jõu amplituudväärtus ja tema ringsagedus
annaabi.ee 
