SOOJUSSÕLME SKEEMID 60. Millisteks ühendusskeemideks jaotatakse küttesüsteemide ühendusi kaugküttesüsteemiga? 61. Millised neist on sõltumatud ühenduskeemid? 62. Mida kujutab endas Vahetu ühendus? 63. Mis osadest koosneb jugapumbaga ühendus? 64. Mida kujutab endas jugapumga ühendus? 65. Mida kujutab endas Segamispumbaga ühendus? -------- 66. Mida kujutab endas Soojusvahetiga ühendus? ----- 67. Mis on ringluspumba ülesanne? ------ 68. Mis on reguleerimisventiili ülesanne? Lk 266 69. Mis on rõhuvaheregulaator ülesanne? ----- lk 275 70. Millega on tegemist ning nende ülesande?--------- Tagasilöögiklapp, kaitseklapp, ringluspump, suleventiil, tasakaalustusventiil, tühjendusventiil, rõhuvaheregulaator, regulaator, temperatuuri andur, termomeeter, manommeter, veemõõtja ja soojus arvesti 14 filter 15paisupaak
... läbi välispiirete 34 ... läbi välisseinte vuukide 35 ... läbi akende 36 Soojussääst renoveerimisel 36 ... uuest soojussõlmest 36 ... küttesüsteemi tasakaalustamine 36 ... süsteemi renoveerimisest 36 ... termostaatreguleerventiilide paigaldamisest 36 ... jaotusvõrgu soojuskadude vähendamisest 37 ... ringluspumba aegrelee rakendamisest 37 ... soojaveesüsteemis 37 OTSTARBEKAS KÜTTESÜSTEEM JA ENERGIA 39 Kaugküte ja lokaalküte 39 Soojuse mõõtmine ja kulude jaotamisest 41 E ARVESTUSSÜSTEEM KORTERELAMUTELE 43 Sissejuhatus 43 Ajalugu 44 Seadusandlus 44
Loomuliku ringlusega kõrgrõhu kateldes masskiirus kasvab aeglasemalt ja madalatel koormustel ei taga see küttepindade vajalikku jahutust. Kõrgrõhu katelde sissekütmine toimub libisevatel parameetritel kuni nominaalseni, mis selle puuduse kõrvaldab ning sellisel juhul on ka madalatel koormustel masskiirus piisavalt kõrge. Mitmekordse sundringlusega kateldes (kõver 2 joonis 12-3) kus vee- ja aurusegu ringlus tagatakse ringluspumba abil on sõltumata katla aurutootlikkusest töökeskkonna masskiirus suhteliselt püsiv või tingituna hüdraulilisest takistusest isegi langeb. Otsevoolukateldes (kõver 3 joonis 12-3) kus masskiirus on proportsionaalne aurutootlikkusega võib madalatel aurutootlikkustel masskiirus jääda liialt madalaks, mis võib kaasa tuua metalli purunemise ülekuumenemise tõttu. Seega tuleks otsevoolukatelde puhul vältida aurutootlikkusi alla 30 % nominaalsest. Joonis 12-3
Loomuliku ringlusega kõrgrõhu kateldes masskiirus kasvab aeglasemalt ja madalatel koormustel ei taga see küttepindade vajalikku jahutust. Kõrgrõhu katelde sissekütmine toimub libisevatel parameetritel kuni nominaalseni, mis selle puuduse kõrvaldab ning sellisel juhul on ka madalatel koormustel masskiirus piisavalt kõrge. Mitmekordse sundringlusega kateldes (kõver 2 joonis 12-3) kus vee- ja aurusegu ringlus tagatakse ringluspumba abil on sõltumata katla aurutootlikkusest töökeskkonna masskiirus suhteliselt püsiv või tingituna hüdraulilisest takistusest isegi langeb. Otsevoolukateldes (kõver 3 joonis 12-3) kus masskiirus on proportsionaalne aurutootlikkusega võib madalatel aurutootlikkustel masskiirus jääda liialt madalaks, mis võib kaasa tuua metalli purunemise ülekuumenemise tõttu. Seega tuleks otsevoolukatelde puhul vältida aurutootlikkusi alla 30 % nominaalsest. Joonis 12-12
püstveetorukatlad. Katlaid liigitatakse selle jägi, millist kütust katel kasutab tahke, gaasiline, vedel. Vee liikumise iseloomu alused aurustusküttepindades jaotatakse katlaid aga järgmiselt: - Vabaringlusega katel - Mitmekordse sundringlusega katel - Otsevoolukatel Vabaringlusega ja mitmekordse sundringlusega katlad on trummelkatlad. Vabaringlusega kateldes (a) ringleb vee-aurusegu vee ja auru tiheduste erinevuse tõttu, mitmekordse sundringlusega (b) kateldes aga ringluspumba toimel. Otsevoolukateldes (c) pumpab vee ja auru läbi katla järjestikku lülitatud küttepindade toitepump. Katlaid võib liigitada veel ka otstarbe järgi aurukatel, (kuuma)veekatel. Suurem alaliigitus on veel ka tahkekütuse põletamistehnoloogia järgi: - Tahkekütuse tükkpõletamine (kütusel selline kuju, nagu kaevandusest tuleb). - Tahkekütuse tolmpõletus (kütus jahvatatakse enne katlasse minekut peeneks). - Keevkihtpõletus, mis jaguneb omakorda kolmeks: