mõlemale. Tarnijal ja kaupmehel on klassikalisele tellimusmudelile vastupidine kokkulepe. Tarnija juhitav kaubavaru (VMI) on kui tarnija jälgib ostja laoseisu (elektroonilist andmevahetust kasutades) ja otsustab perioodiliselt lisatarnete koguse ning tarneaja üle. VMI keskendub laoseisu minimeerimisele tarneahelas, vähendades samal ajal ka tarneaukude esinemise tõenäosust. Varudega seotud kulud Varudega on seotud hulk käibekapitali, mis aeglustab kapitali ringlemiskiirust ja vähendab selle tootlikkust. Tootmise seiskumisest materjalide puudumise tõttu või kaubanduses kaotatud müügi tõttu saamata jäänud tulu alternatiivkulu nimetatakse puudumiskuludeks. Laokulud: 1. Lao ülalpidamiskulud – kaupade käsitsemine ja hoiustamine laos. Kulukomponendid: - hoone, krunt, tööjõud, tööjõu kasutamine, seadmed, inventar, infotehnoloogia, küte, elekter, vesi ja kanalisatsioon, turvasüsteemid 2
Reservlao ülesandeks on kaitsta ettevõtet ja selle kliente varude lõppemise ehk defitsiidi eest. Spekulatiivset varu võidakse hoida olukorras, kus toormaterjali hinnad on üliodavad ja/või lähitulevikus on ette näha nende tõusu. 14. Varudega seotud kulud Varude hoidmine põhjustab organisatsioonile peale ostu-, veo- ja laokulu ka muid kulusid(käibemaks ja muud erinevad maksud). Varudega on seotud hulk käibekapitali, mis aeglustab kapitali ringlemiskiirust ja vähendab selle tootlikkust. 15. Transpordi mõiste Logistikas mõistetakse transpordi all kaupade, teenuste või inimeste ümberpaigutamist ehk vedu. Vedude puhul on erilise tähtsusega aeg ja kulud. Eesmärk on leida vähima kuluga veoliik. 16. Transpordipoliitikat mõjutavad tegurid Looduslikud tingimused, transporditehnika, tootmise paigutus, ümbritsev keskkond. Looduslikud ja geograafilised tingimused Looduslikud ja geografilised tingimused
Vaatamata sellele, et ühe enam räägitakse logistikas varudeta või väheste varudega töötamisest, tuleb varusid käsitleda kui positiivset tegurit ettevõtte tulususe ja rentaabluse suurendamisel. [2] 5 3. VARUDEGA SEOTUD KULUD Varude hoidmine põhjustab organisatsioonile peale ostu-, veo- ja laokulu ka muid kulusid (käibemaks ja muud erinevad maksud). Varudega on seotud hulk käibekapitali, mis aeglustab kapitali ringlemiskiirust ja vähendab selle tootlikkust. Tootmise seiskumisest materjalide puudumise tõttu või kaubanduses kaotatud müügi tõttu saamata jäänud tulu alternatiivkulu nimetatakse puudumiskulud. Varude puudumine või töötamine põhjendamatult väikeste varudega võib tuua endaga kaasa vahel isegi suuremad kulud kui ülemääraste varude hoidmine. Varude soetamise, käsitsemise ja säilitamisega seotud kulud. Lao ülalpidamiskulud on põhjustatud kaupade käsitsemisest ja hoiustamisest laos. Lao
Väga kiireks laekumiseks loetakse 10 päeva, normaalne on kuni 30 päeva. Nt. kui laekumisaeg on 40 päeva, aga ostjatele antava arve tasumise tähtaeg 14 päeva, võib öelda, et klientude valik on olnud halb ja ostjate maksedistsipliiniga tuleks rohkem tegeleda. Eesti keskmine arvete laekumise kiirus on 30-45 päeva 4. Lühiajalise (debitoorse) võlgnevuse näitajad (receivables turnover) Debitoorse võlgnevuse käibekordaja suhtarv näitab debitoorse võlgnevuse ringlemiskiirust aastas. Mida suurem tulemus seda parem. Väga lühike raha laekumise aeg võib tähendada väikest müügi mahtu. NB! Kuna ostjate debit.võlg og on bilansis koos km-ga, aga müügitulu kasumiaruandes ilma, siis tuleb näitajad ühismõõtsustada. Vastasel juhul on laekumisperiood tegelikust pikem. 5. Põhivarade käibekordaja e.müügikäibesiduvus (fixed-asset turnover) Suhtarv näitab kui palju suudetakse käivet toota iga põhivara ühiku kohta. Mida suurem näitaja seda parem.
annaabi.ee 
