(kolmnurk) ja metreo (mõõdan). [29] Lisaks astronoomiale kirjeldab Pitiscus oma raamatus, kuidas kasutada trigonomeetriat, et lahendada igapäevaseid kolmnurkadega seotud praktilisi probleeme. Pitiscuse töö näitab, et trigonomeetria oli muutunud astronoomia abiosast matemaatika haruks, millel oli palju erinevaid rakendusi. Trigonomeetria oli populaarne samuti 17. sajandil, kuid kõik erines sellest, mida me õpime tänapäeval. Siinus oli ikka veel kindla pikkusega lõik kindla raadiusega ringjoones, mitte suhe ja keegi ei olnud veel mõelnud siinusest kui funktsioonist selle tänapäevases mõttes. Kõik see juhtus peale matemaatilise analüüsi leiutamist ning pandi lõplikult paika Leonhard Euleri (1707–1783) poolt 18. sajandil. Tänu tema töödele läheneme me trigonomeetriale nii nagu me teeme seda tänapäeval. Kuni XVI sajandini oli osa matemaatikast, mida me tänapäeval kutsume trigonomeetriaks, osake astronoomiast. Alates XVI sajandist muutus trigonomeetria iseseisvaks
Niipea kui küsimust saab sõnastada nii, et sellega saaks tegelema hakata mõni empiiriline või formaalne distsipliin, lakkab see olemast filosoofiline. Seetõttu peeti varakeskajal astronoomiat filosoofiliseks distsipliiniks. Vastused küsimustele tähtede ja planeetide kohta ei tulenenud vaatlustest, katsetest ja arvutustest, vaid võrsusid mitte – empiirilistest arusaamadest (nt. Täiuslikel kehadel on jumalikust või sisemisest olemusest tulenevalt määratud liikuda ainult ringjoones). Alles siis kui astronoomia alaseid küsimusi sõnastati nii, et selgekujulisi vastuseid sai vaatluse ja katse meetoteid kasutades, pandi alus nüüdisaegsele astroloogiateadusele 5.Iseloomustage kahte teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkonda Praktilise filosoofia valdkond: 1. Poliitikafilosoofia – filosoofia haru, mis tegeleb selliste küsimustega nagu riik, leping, demokraatia, vabadus, omand võim, sotsiaalne õigus jm. Analüüsib mõisteid ja eristab
või formaalse distsipliin, lakkab see küsimus olemast filosoofiline ja hakkab kuuluma tunnustatud teadusele. Astronoomia oli varakeskajal filosoofiline distsipliin, kuna seni, kuni vastused küsimustele tähtede ja planeetide kohta ei olenenud vaatlusest, katsest ja arvutusest, vaid võrsusid sellistest mitte-empriirilistest arusaamadest, nagu näiteks see, et täiuslikul kehal on jumalikust või looduslikust sihist määratud liikuda vaid ringjoones. 2. TÕDE 1. Iseloomustage vähemalt kolme asja, mida võib tähendada ,,tõeteooria"! 1)Teooria tõest endast 2)Teooria sõna "Tõene" tähendusest 3)Teooria tõekandjatest (faktid? maakaardid?) 2. Miks ei saa kivid ja autod olla tõesed? Sest filosoofias omistatakse tõesust eelkõige keelelistele ühikutele. Et keeleväliste asjdega (majad, kivid) seoses saaks tõest rääkida, tuleb nende asjade kohta midagi väita. 3. Milles seisneb valetaja antinoomia (paradoks)?
hakata mõni empiiriline või formaalse distsipliin, lakkab see küsimus olemast filosoofiline ja hakkab kuuluma tunnustatud teadusele. Astronoomia oli varakeskajal filosoofiline distsipliin, kuna seni, kuni vastused küsimustele tähtede ja planeetide kohta ei olenenud vaatlusest, katsest ja arvutusest, vaid võrsusid sellistest mitte-empriirilistest arusaamadest, nagu näiteks see, et täiuslikul kehal on jumalikust või looduslikust sihist määratud liikuda vaid ringjoones. 13. Iseloomustage filosoofi kui meta-teadlast! F.uurivad kuidas teadus toimib, teiselt poolt aga koos teadlastega, kuidas asjad on. Tagatipuks panevad nad erinevate teaduste saavutustest koos olemise õpetuse kaalutlustega kokku teadusliku pildi. Eesmärgiks peeti ideaalse keele loomist ning filosoofiliste probleemide lahendamist eksplikatsioonide või parafraaside abil – definitsioonide abil, mis elimineerivad probleemse osa mingi mõiste tavatähendusest jättes alles oluliseks
hakata mõni empiiriline või formaalse distsipliin, lakkab see küsimus olemast filosoofiline ja hakkab kuuluma tunnustatud teadusele. Astronoomia oli varakeskajal filosoofiline distsipliin, kuna seni, kuni vastused küsimustele tähtede ja planeetide kohta ei olenenud vaatlusest, katsest ja arvutusest, vaid võrsusid sellistest mitte-empriirilistest arusaamadest, nagu näiteks see, et täiuslikul kehal on jumalikust või looduslikust sihist määratud liikuda vaid ringjoones. Platon Õpetus ideedest. Nähtav maailm oma konkreetsete objektidega on näiline, tõeliselt on olemas igavesed, muutumatud, universaalid (ilu ise, headus ise, inimese idee, hobuse idee, arvud ja nendevahelised suhted jne). Platonism nüüdisaegses metafüüsikas: on olemas abstraktsed objektid, mis ei paikne aegruumis ega meie mõistuses (nt matemaatilised objektid). Enne filosoofiat ja teadust oli müüt. Thalese jt eelsokraatikute mõtted selle kohta, mis on kõige oleva
annaabi.ee 
