c) ega ees, kui see tähendab 'ei ju', nt Võta aga pealegi kott poisilt vastu, ega tast jumal teab mis koormat pole; d) ja, ning, ega, või ees, kui see järgneb kõrvallausele, üttele, järellisandile, kiillausele vms, mis nagunii tuleb muust lausest komadega eraldada, nt Vend ütles, et tal ei ole aega sisse astuda, ja sõitis edasi. Tulge siia, poisid, ja vaadake, mis ma leidsin! Andsin selle ülesande Jaagule, oma parimale sõbrale, ja ta oli väga rahul. 3. Kui rindosalause seletab või täpsustab eelneva osalausega avaldatud mõtet või järeldab selle põhjal midagi, võib tema ees kasutada koma asemel koolonit, nt Juba neljas kevad Kadaka noore rahva elus: esimesel pidasid pulmi, teisel said koha enda kätte ja kolmandal asusid uude majja. Kuid tulija jahmus: need silmad ei olnud teadvusetu inimese tuimad, ükskõiksed silmad. 4. Üllatuse väljendamiseks või osalause mõtte esiletõstuks võib rindosalause ees koma asemel kasutada mõttekriipsu,
Mehel polnud sõpru ega vaenlasi. Tal leidub nii sõpru kui ka vaenlasi. Koma on soovitatav panna, kui sidesõna alustab järsult uue mõttega lauset või kui temaga väljendatakse vastandust, seletust või järeldust. Ta ehmus, ja rõõm segunes vihaga. Oli juba möödunud kümme tundi, ja mehi polnud ikka näha. Lapsed tulevad meiega suvitama, või me loobume üldse maale minekust. Koma peab panema, kui rindosalause järgneb kõrvallausele, üttele, järellisandile vms, mis nagunii tuleb komaga eraldada. Vend ütles, et tal ei ole aega, ja sõitis edasi. Tulge siia, poisid, ja vaadake, mis ma leidsin. Andsin pileti Jaagule, oma töökaaslasele, ja ta oli väga rahul. SAMAVÄÄRSED JA HÕLMAVAD TÄIENDID, LISANDID VÕI MÄÄRUSED sinised, punased ja kollased õhupallid – samaväärsed täiendid suur, paljuharuline lühter – järgnev täiend täpsustab eelnevat
( 1.lause S 2.lause) - Osalausete liitumiskohal on sidesõna, mille ette pannakse koma( aga, kuid, vaid, ent) (1.lause, S 2.lause) - Rindlause osalausete vahele pannakse semikoolon, kui osalaused on omavahel tähenduslikult nõrgalt seotud.(Ta vaatas telekat; väljas tibutas) - Rindlause osalausete vahele pannakse koolon, kui järgnev osalause seletab eelmist. (Ta oli väga rahutu: külalised polnud saabunud õigeks ajaks) - Mõtte esile tõstmiseks võib rindosalause ette panna mõõttekriipsu. (Enamasti on rõhuline esimene silp- seda nim. pearõhuliseks silbiks.) - Otsekõnet kasutatakse siis, kui tahetakse kellegi sõnu muutumatul kujul edasi anda. Otsekõne on liitlause, mis koosneb saatelausest(näitab, kes räägib) ja otsekõnest( rääkija sõnasõnaline tekst). Otsekõne pannakse alati jutumärkidesse. - Saatelause on otse kõne ees ( Saatelause: ´´Otsekõne.(!?)´´ - Otsekõne on saatelause ees ( ´´Otsekõne.(!
Kass (mitte) ei maga, vaid on surnud. Eitatakse sõna, mis paikneb enne verbivormi, või verbivormi ennast. Lahtine loend Ta ei söö ei liha, ei kala, ei puuvilja. Kinnine loend Ta ei söö ei liha, (ei) kala ega puuvilja. Telerit ei tohi panna ei kütteseadmete juurde ega sektsioonkappi. Telerit ei tohi panna kütteseadmete juurde ega ~ ja sektsioonkappi – (kui esiletõusu pole.) Rindosalause eitamisel tuleks eelistada sidesõna ega siis, kui eelnev osalause on eitav. Ta ei hooli sinust ega mõtle ka oma perele. Kui eelnev osalause on jaatav, sobivad ega, ja/ning ei mõlemad. See, mis oli, on möödas ega (= ja ei) tule enam kunagi tagasi. Eitavad ase- või määrsõnad (mitte) ükski, (mitte) miski, (mitte) sugugi, (mitte) üldse, (mitte) kuskil jt eeldavad öeldise eitavat vormi.
annaabi.ee 
