okupatsiooni vastu. Juuli alguses läbisid Tartu sakslaste eest taganevad Punaarmee üksuste voorid. Põgenevad kommunistid korraldasid Tartu vangla massimõrva ning lasid õhku Kivisilla ja Vabadussilla. 10. juulil toimunud ülestõusu käigus vabastasid eestlased Tartu lõunaosa. Punaarmee 11. laskurkorpuse üksused jäid positsioonidele Emajõe põhjakaldal. 11. juulil saabus Otepäält Tartusse metsavendade üksus kapten Karl Talpaku juhtimisel. Üksus paigutati Emajõe rindejoonele. Punaarmee väeosad üritasid ületada Emajõge, kuid Omakaitse üksused lõid need tagasi. Tartusse jõudis ka major Friedrich Kurg, kes hakkas täitma linna komandandi kohustusi. 12. juulil jõudsid Tartusse ka Saksa üksused. Tartu oli rindelinn kaks nädalat, mille jooksul Nõukogude suurtükivägi hävitas suure osa Tartu elamukvartalitest. Linna põhjaosast taganesid viimased Punaarmee üksused alles 25. juulil. 7 Suuremad lahingud
Eesti ja Saksa üksused jõudsid Pärnu. · Esimese hooga jõudsid sakslased 8. juulil Virtsuni, 9. juulil Märjamaani ja 10. juulil Vändrani. · 9. juulil toimus tulevahetus põhja pool Emajõge asunud NKVD üksuste ja vastloodud Omakaitse vahel. Omakaitse üksused vabastasid Elva ja Otepää. Esimesed Saksa üksused jõudsid Tartu. · 11. juuli - Otepäält saabub Tartu metsavendade üksus kapt. Karl Talpaku juhtimisel, kes Emajõe rindejoonele asub. Punaarmee väeosad üritavad ületada Emajõge, kuid Omakaitse üksused löövad need tagasi. Tartu jõuab major Friedrich Kurg, kes hakkab täitma linna komandandi kohustusi. Tartu lahingutes osalenud metsavendadest moodustatakse neli Omakaitse kompaniid. Tegevust alustab Tartu linnavalitsus, linnapeaks saab dr. Robert Sinka. Tartu jõuavad esimesed saksa üksused ja saksa välikomandatuur. Suvesõda (13. juuli-21. oktoober 1941)
olid varustatud tankide ja õhuväe vastu võitlemiseks, siis ei suudetud jalaväe vastu eriti midagi olulist teha. Ariel Sharoni juhitud diviis suutis Ismailiya linna lähistel egiptlaste nõrka kohta rünnata ja tekitada lõhe Egiptuse Teise Armee (põhjapool) ja Egiptuse Kolmanda Armee (lõunapool) vahele. Selles ühes kõige brutaalsemas lahingus suutsid iisraellased lüüa augu Egiptuse rindejoonele ja jõudsid Suessi kanali äärde. Suhteliselt väike hulk sõdureid ületas kanali ja üritas seda kindlustada. Järgneva 24 tunni jooksul läks paatides üle jõe hulk sõdureid (varustatud ka tankitõrje relvadega M72 LAW, et saada vastu Egiptuse tankidele). Kui lõpuks suudeti Egiptuse õhutõrje ja tankitõrje süsteemid hävitada, sai Iisraeli jalavägi taas loota tankidele ja õhuväe toetusele. 19 oktoobriks olid iisraellased
jalaväediviisi 323. ja 397. grenaderirügement ja meresuurtükiväe 531. divisjon. Samal ajal alustati ka järgmise, Ariste kaitseliini rajamist. 67. grenaderirügemendi I pataljon (sealhulgas 2. kompanii) oli hetkel reservis, lahingukära muutus aina valjemaks ning juba saabuski käsk tõtata appi fregatikapten Hossfeldi juhitud 531. meresuurtükiväe divisjonile põhja pool Salmet. Umbes 85 meest tõttas hanereas minema. Lähenedes rindejoonele, märgati taeva all punaarmeelaste tulejuhtimisõhupalle, nende kompaniid oli märgatud ja ,,Stalini orelitega" (katjuusadega) sihikule võetud. Pärast tabavat tulelööki tõusis edasiminekuks ainult 12 meest, Kurt Vetter nende hulgas. Ülejäänud osa pataljonist oli jäänud lebama kas surnute või haavatutena. Kuid ka õnneliku tosina võitlusvaim oli murtud (Vetter 2004, 110 jj.). 10. oktoobril 1944 murdsid Eesti laskurkorpuse üksused tankiüksuste toetusel Salme liinist
sõjaväeesinduse nõudel taaskord läbirääkimistega rahu sõlmimiseks, eesmärgiga ära hoida võimalikud lahingud Riia linnas. 2. juulil kell 21.00 algasid Riia lähedal Stradzumuiža koolimajas (pildil) ametlikud läbirääkimised vaherahu üle sakslastega. Landeswehr kohustus taanduma Väina jõe taha ning selle koosseisust arvati välja kõik riigisakslased. Inglise koloneli Alexanderi juhtimisel pidi see suunduma võitlusele enamlaste vastu. Eestlased kohustusid pidama jääma rindejoonele 3. juuli seisuga. Reaalselt viibis Saksa väekoondiste väljaviimine Lätist ja Leedust veel mitu kuud, kuigi seda sätestas ka 28. juunil 1919 allakirjutatud Versailles' rahuleping. Sõjategevus juulis–augustis 1919: Rahvaväe toetus Loodearmeele, Jamburgi ja Pihkva langemine; 16. juunil 1919 alustas Punaarmee uut vastupealetungi Petrogradi alla jõudnud Vene valgete Loodearmee vastu, kes suruti juuli alguseks Lauga jõeni.
annaabi.ee 
