NS + kahesilbiline lasteaed, meestesärk, häälteenamus, mitmuse omastavas olev keeltekool, vanadekodu, maadeuurija NS kindlakskujunenud hingedepäev, surnutepüha, rahvastepall, ühendite puhul ka teenetemärk, võõrastemaja pikemad mitmuse omastavas olevad NS ka mõnes muus käändes rindapistmine, ellujäänu, ellusuhtumine, olev NS hädasolija, maatamees, peataolek KOKKU kaks või rohkem elu ja surma küsimus, nafta ja omastavalist täiendit naftasaaduste eksport, ooperi-ja balletiteater, suu- ja sõrataud, liha- ja villalammas
meeltesegadus jt – kaks silpi, omaette tähendus. Pikemad kindlakskujunenud ühendid (hingedepäev, surnutepüha, pühadekaart, rahvastepall, saadikutekoda, teenetemärk, vanadekodu, võõrastemaja). Sageli on parem ainsuse omastav: loengute sari: loengusari lihaste põletik: lihasepõletik pisikute kandja: pisikukandja autode hooldus: autohooldus marjapõõsaste istikud: marjapõõsaistikud. Muus käändes nimisõna – rindapistmine, ellujäänu, erruminek, seenelkäik, hädasolija, peastarvutus, töötatööline. Täiendi kuuluvus määrab õigekirja: (märja turba hunnikud, märjad turbahunnikud, tähtsa linna elanikud, tähtsad linnaelanikud). KAASSÕNAD KOKKU LAHKU Lahutamatud tervikud: aegamööda, mööda teed, teed mööda, ümber maja,
nt. Lasteaed, naisterõivad, meestesärk, maadeuurija, meeltesegadus, surnutepüha, teadetebüroo, hingedepäev, teenetemärk, vanadekodu, vanematekogu, võõrastemaja, rahvastepall, saadikutekoda. Järgneva nimisõnaga saab kokku kirjutada ka mõnes muus käändes esineva nimisõna, kui selleks on vähemalt üks kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtete all loetletud põhjustest. nt. Rindapistmine, ellujäänu, ellusuhtumine, linnasõit, erruminek, teeleminek, seenelkäik, töötatööline, maatamees, peataolek, peastarvutus, seenelkäik. Kui peasõna juurde kuulub kaks või rohkem omastavalist täiendit, tuleb nende kokku- või lahkukirjutamisel toimida samade eeltoodud reeglite järgi. nt lahku: elu ja surma küsimus, teaduse ja tehnika päevad, pronks on vase ja tina sulam, nafta ja naftasaaduste eksport, impordi ja ekspordi maht.
rahvastepall, saadikutekoda, teadetebüroo, teenetemärk, vanadekodu, vanematekogu, võõrastemaja. Sageli on mitmuse omastavaga sõnaühendi asemel parem ainsuse omastavaga liitsõna: loengute sari → loengusari, lihaste põletik → lihasepõletik, pisikute kandja → pisikukandja, peitlite komplekt → peitlikomplekt, veoste käive → veosekäive, autode hooldus → autohooldus, marjapõõsaste istikud → marjapõõsaistikud. Näited sõnadest: rindapistmine, ellujäänu, ellusuhtumine, linnasõit, erruminek, teeleminek, seenelkäik, vetelpääste, pinnaltpäästja, reaskülv, hädasolija, peastarvutus, töötatööline, maatamees, peataolek Omadus-, arv-, asesõna või muutumatu sõna + nimisõna Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast üldiselt lahku: suur maja, rõõsk koor, raske koorem, head tõugu, sinist värvi, kolm nurka, meie maa, meie aja, oma aja, omal ajal, tol ajal, tolle aja, ses suhtes, sel määral
loengute sari loengusari, lihaste põletik lihasepõletik, pisikute kandja pisikukandja, peitlite komplekt peitlikomplekt, veoste käive veosekäive, autode hooldus autohooldus, marjapõõsaste istikud marjapõõsaistikud. Järgneva nimisõnaga saab kokku kirjutada ka mõnes muus käändes esineva nimisõna, kui selleks on vähemalt üks kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtete all loetletud põhjustest. Nt (raskustega) rindapistmine, ellujäänu, ellusuhtumine, linnasõit, erruminek, teeleminek, seenelkäik, vetelpääste, pinnaltpäästja, reaskülv, hädasolija, peastarvutus, töötatööline, maatamees, peataolek. Kui peasõna juurde kuulub kaks või rohkem omastavalist täiendit, tuleb nende kokku- või lahkukirjutamisel toimida samade eeltoodud reeglite järgi. Nt lahku: elu ja surma küsimus, teaduse ja tehnika päevad; pronks on vase ja tina sulam, nafta ja naftasaaduste eksport, impordi ja ekspordi maht.
annaabi.ee 
