Kõik väärtuse liigid, mille osas esinesid lahkuminekud arvestusjääkidest, kantakse võrdlusandmikku. Seal näidatakse erinevused nii rahas kui ka koguseliselt. Kõik puudu- ja ülejääkide põhjused peavad olema põhjendatud ja selgitatud materiaalselt vastutavate isikute poolt. Ettevõtte juhataja poolt määratud komisjon koostab protokolli, kus näidatakse puudu- ja ülejääkide iseloom ning nende reguleerimiskord. Kõik kindlakstehtud puudujäägid, omastamised ja riknemiskaod kantakse kas kuludesse või jäävad süüdlase kanda. Raamatupidamislike inventuuride puhul ei vormistata akte, vaid koostatakse raamatupidamise aruanded. Kreditoorsete (tarnijad) ja debitoorsete (ostjad) võlgnevuste inventeerimine toimub majandusaasta lõpul saldoteadetega. 8. ARUANNETE KOOSTAMISE KORD Raamatupidamise sise-eeskirjade selles osas näidatakse milliseid aruandeid ettevõttes koostatakse, millised on esitamise tähtajad. Millised aruanded on perioodilised ja
vara v kohustuse liigi järgi. Inventeerimisel märgitakse loendi tühja veergu tegelik loetud kogus ja arvestuslik maksumus. Hiljem raamatupidamises tulemus võrreldakse analüütiliste ja sünteetiliste kontode jääkidega. Kauba üle ja puudujäägid peavad olema põhjendatud materiaalselt vastutavate isikute poolt. Inventeerimiskomisjoni protokoll: komisjon koostab protokolli milles määratakse ära puudu ja üle jääkide iseloom ning nende reguleerimise kord. D: puudujäägid ja riknemiskaod K: kaubavaru (materjal) D: materiaalse kahju hüvitamise arveldused K: puudujäägid ja riknemiskaod D: kassa (arvelduskonto) K: materiaalse kahju hüvitamise arveldused KÄIBEVARA ARVESTUS: kassa ja panga tehingud. Ringluses olev raha jaguneb sularahaks ja rahaks arvelduskontol. Selle järgi jagatakse arveldusi: sularaha arveldusteks ja sularahata arveldusteks. Sularaha arveldused: Sularaha hoitakse majandusüksuse kassas või kassades
vara v kohustuse liigi järgi. Inventeerimisel märgitakse loendi tühja veergu tegelik loetud kogus ja arvestuslik maksumus. Hiljem raamatupidamises tulemus võrreldakse analüütiliste ja sünteetiliste kontode jääkidega. Kauba üle ja puudujäägid peavad olema põhjendatud materiaalselt vastutavate isikute poolt. Inventeerimiskomisjoni protokoll: komisjon koostab protokolli milles määratakse ära puudu ja üle jääkide iseloom ning nende reguleerimise kord. D: puudujäägid ja riknemiskaod K: kaubavaru (materjal) D: materiaalse kahju hüvitamise arveldused K: puudujäägid ja riknemiskaod D: kassa (arvelduskonto) K: materiaalse kahju hüvitamise arveldused KÄIBEVARA ARVESTUS: kassa ja panga tehingud. Ringluses olev raha jaguneb sularahaks ja rahaks arvelduskontol. Selle järgi jagatakse arveldusi: sularaha arveldusteks ja sularahata arveldusteks. Sularaha arveldused: Sularaha hoitakse majandusüksuse kassas või kassades
nevusi vähendavate meetmete kasutamiseks tulevikus. Inventuuri tulemuste põhjal viiakse raama- tupidamisandmed vastavusse tegeliku laoseisuga. Selleks tehakse tooteartiklite saldode korrigeeri- miskanded. Tuvastatud puudujäägid, vargused, riknemiskaod ja muud kahjud kantakse kuluks või jäävad nende põhjustaja(te) kanda. Läbiviimise aja järgi eristatakse tähtajalisi (kindla kuupäeva seisuga), regulaarselt toimu- vaid ja ootamatult läbiviidavaid inventuure. Traditsioonilise tähtajalise inventeerimise kõrval on
annaabi.ee 
