vastuvõetud õigusaktide kehtivuse kohta; teeb otsuseid muudel aluslepingutes sätestatud juhtudel. Oma tegevuse käigus Euroopa Liidu Kohus: kontrollib EL-i õiguse rakendamist; tõlgendab EL-i õigust; arendab EL-i õigust edasi. Pädevus- EL-I õiguse rakendamise kontrollimine: Järelevalve EL-i institutsioonide tegevuse üle (menetlus- ja materiaalõiguse normidest kinnipidamine). Järelevalve liikmesriikide tegevuse üle rikkumismenetluse ja eelotsusemenetluse raames. EL-i õiguse tõlgendamise ainuõigus on Euroopa Liidu Kohtul. St, et ainus autentne tõlge on see, mille on andnud Euroopa Liidu Kohus. Euroopa Liidu Kohus tõlgendab nii EL-i esmast kui ka teisest õigust. Euroopa Liidu Kohus kasutab EL-i õiguse tõlgendamisel nii liikmesriikide kui ka kohtu loodud tõlgendamise põhimõtteid. Euroopa Liidu Kohus on loonud mitmeid EL-i õiguse põhimõtted: EL-i õiguse vahetu kohaldatavuse
direktiivi üle võtnud à Oluline on välja selgitada direktiivi mõte ja eesmärk ning seejärel valida riigisisene õigusakt kui vorm, milles direktiiv üle võtta à Kui direktiivi ülevõttev õigusakt on jõustunud, tuleb sellest teavitada Euroopa Komisjoni à Juhul, kui komisjoni ei ole õigeaegselt teavitatud direktiivi ülevõtmisest või kui komisjon leiab, et riigisisene õigusakt ei võta üle direktiivis toodud sätteid, võib komisjon algatada liikmesriigi suhtes rikkumismenetluse (ELTL art 258). 14. Mille poolest erinevad direktiivid määrustest? Alljärgnevate menetluste puhul selgita, mida need menetlused üldiselt tähendavad. Kes esitab hagi, kelle vastu ja miks? 15. Rikkumismenetlus. Rikkumismenetlus on Euroopa Komisjoni algatatd menetlus liikmesriigi suhtes, kui liikmesriik on rikkunud EL-i õigust. Eesmärk on tagada ELi õiguse ühetaoline kohaldamine kõikides liikmesriikides.
Töögrupid (eksperdid). Ministeerium kujundab seisukoha (kui pole juba varem), annab tagasisidet. COREPER – alaline esindus – nõukogu – minister – ülemkogu – peaminister. 3) Rakendusfaas. EL Nõukogu (ja EP) või EK otsus/määrus/direktiiv. Ministeerium koostab vajadusel siseriikliku rakendusakti eelnõu (Riigikogu võtab vastu). Komisjon jälgib LR-ide rakendustegevust, vajadusel algatab rikkumismenetluse. Kohus (EL õiguse ja siseriikliku õiguse vahekord). Välisministeerium esindab Eestit EL kohtus. Suurtel liikmesriikidel tõepoolest on Nõukogus rohkem võimu kui väikestel liikmesriikitel, sest nt Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalial ja UK-l on Nõukogus 29 häält, kui Maltal 3 (Eestil 4). Samas see on arusaadav, sest seal on ka rohkem elanikke. Reegline võetakse Nõukogu otsused vastu
HAGIMENETLUSED EUROOPA LIIDU KOHTUS (RIKKUMISMENETLUS, TÜHISTAMISMENETLUS, TEGEVUSETUSE MENETLUS, KAHJU HÜVITAMISE MENETLUS) Rikkumismenetlus Kui komisjon on arvamusel, et liikmesriik ei ole täitnud aluslepingutest tulenevat kohustust, esitab ta selle kohta oma põhjendatud arvamuse, olles andnud asjassepuutuvale riigile võimaluse esitada oma seisukoht. Kui asjassepuutuv riik ei järgi esitatud arvamust komisjoni seatud tähtaja jooksul, võib komisjon anda asja Euroopa Liidu Kohtusse. Rikkumismenetluse käik 1. Komisjon annab kõigepealt võimaluse liikmesriigile õigusakti vastuvõtmise asjaolusid informaalselt selgitada. 2. Kui selgitus komisjoni ei rahulda, siis saadab komisjon formaalse kirja, kus nõuab liikmesriigilt rikkumise kõrvaldamist. 3. Kui järgnenud formaalne arvamuste vahetus lahendust ei too, siis esitab komisjon asjas oma põhjendatud arvamuse. Põhjendatud arvamuses ütleb komisjon täpselt, milles rikkumine seisneb ja annab tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks. 4
annaabi.ee 
