Essee 19. sajandi Pariisis oli suur osa inimeste mõtetest seotud raha ning parema elujärjega . Teoses ,,Isa Goriot" tutvume vaese üliõpilasega, kelle kinnisideeks on kõrgem seltskonnaelu. Eugene de Rastignac elas perekonnas, mis vaevles rahapuuduse käes. Ta nägi eeldusi õigusteaduskonnas ning asus õppima juristiks, sel ajal elas ta pansionaadis. Kuna pere oli vaene, hakkas poiss end võrdlema rikastega. Joobunud pariisi seltskonnast, üritas Eugene leida sugulussidemeid läbi tädi rikkamas ühiskonnakihis. Kuigi tema auahnuse rahuldamist piiras vaesus, soovis ta siiski karjääri teha, selle tagajärjel jäid isegi õpingud unarusse. Rastignaci elufilosoofia käskis olla mõistev. Õigusteadust õppiva poisi põhimõtted ei lubanud inimesi taunida ning ta suhtus neisse võrdselt. Ta suutis mõista ka Surmanarritajana tuntud Vautrini,
Demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Demokraatlikud liikumised: 1. Liberalism (liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust). 2. Konservatism (konservatiivide arvates oli parem see, mis oli juba ajaloos läbi proovitud, st otsisid tuge mineviku kogemustest) 3. Sotsialistid 4. Sotsiaaldemokraadid Mittedeomkraatlikud liikumised: 1. Kommunistlik (Venemaa, vasete tööliste võitlus rikastega, kus kasutati vägivalda) 2. Fasism (Itaalia) 3. Natsionaalsotsialism (Saksamaa) Inglismaa, Prantsusmaa, USA Inglismaa: Peale I maailmasõda ei olnud enam Briti rahandus- ja tööstusriik. Oli suur tööpuudus ja pidi tasuma veel võla USA-le. Nad vedasid välja vaid masinaid, riiet ning kivisütt. Sisse veeti aga toiduaineid, kuna nende põllumajandus saak oleks väga ruttu otsa saanud. Tehnika oli samuti seal vananenud. Briti tööstusettevõtted kasutasid võõramaiseid tooraineid
kõrgemale tõusete; kui teil peaks tekkima tõeline tunne kellegi vastu, siis varjake seda nagu kallist vara, ärge sellest kuidagi märku andke, muidu olete kadunud; inimestega tuleb käituda külmavereliselt, nagu postihobuseid käsutades. külmavereliselt, nagu postihobuseid käsutades. Romaani lugedes saame aru, et armastati ilusamaid, jõukamaid, tuntumaid. Sellised inimesed käisid riides uhkelt ning stiilselt. Ei puudunud päevased ülikonnad ja õhtused ülikonnad. Rikkamad suhtlesid rikastega ja vaesemad vaestega. Selliselt jaotus tollane ühiskond. Romaani tegelase, Eugene de Rastignaci, kohta võime öelda, et tema suhtles naistega ainult kasusaamise eesmärgil. Ta lasin vikontess de Beauseant'il end tutvustada Anastasie de Restaud'le ja Delphin de Nucingenile, et tänu nendele rikastuda ja kuulsaks saada. Ta oli valmis oma vaesunud vanematel küsima isegi raha selle nimel, et osta endale viisakad riided, millega kõrgseltskonnas läbi lüüa saaks
oma sugulasi). Töökangelaslikkuse teema ei kadunud loomulikult kuhugi ka 1970. aastatel (B. Hudanazarovi ,,Jooksva vee laul" (1973) Karakumi kanali ehitusest 142, T. Dzumageldõjevi (1938) romaan ,,Maa mäletab kõik" (1973) vanast, ausast puuvillakorjajast Gurtist143. 136 Autor sai romaani eest NSVL II järgu riikliku preemia. Sündmused algavad 1915 ja lõpevad 1920, kui riigis kehtestati nõukogude võim. Alguses on juttu külaelust. Turkmeeni noored külamehed astuvad klassivõitlusse rikastega. Teoses on ka ajaloolisi tegelasi. Parimad leheküljed on noorte turkeemide sõprusest venelastega, kes õpetavad kirjaoskamatutele noorukitele poliitilise võitluse pidamist. Koos võideldakse inglaste vastu. 137Kaotas sõjas silmad, mõlemad jalad ja käed. Ta ei taha enam Turkmeeniasse, kus tal on pruut, tagasi pöörduda ja jääb elama Kaukaasiasse, kus tema eest hoolitsevad head inimesed. Haavad teevad talle valu. 138 Sai selle eest 1971 Mahtumkuli auhinna.
annaabi.ee 
