Kristina Soboleva Niguliste kirik Kokkuvõte Niguliste kirik koos Oleviste kirikuga tunduvalt ületades oma kõrguselt ümbritseva hoonestuse, on vanalinna peadominaadid. Nende vertikaalid koos Toomkiriku ja Toompea linnusega kujundavad vanalinna silueti põhiteema. Eri aegadel tehtud uuendused ja täiendused on seejuures pea eranditult realiseerunud eelnevat rikastavalt, mistõttu stiililt küll ebaühtlanse ja mitmepalgelisena on Niguliste kirik ehituskunstiliselt ikka terviklikuna püsinud. Hiljem lisandunu osatähtsust alahindamata tuleb ometigi möönda, et Niguliste kui terviku ehituskunstilise väärtuse hindamisel on ja jääb esmase mõõdupuuna määravaks mitte ainult ta arhitektuurses kogumahus prevaleeriv, vaid ka taotlusi, oskusi ja taset selle paremast küljest kokkuvõttev keskaegsete ehitusmeistrite ning kiviraidurite looming.
Halle ülikoolis õppinud pastorite kaudu levis Eestisse Piibli uurimine ja 1739. aastal anti Tallinnas välja eestikeelne Piibel. Emakeelse Piibli olemasolu mõjutas otsustavalt eestikeelse vaimuliku kirjanduse ja eesti kirjakeele arengut. Vennastekoguduse poolt anti välja vaimuliku sisuga tõlkekirjandust, mis õhutas kirjutama sedalaadi raamatuid ka Eestis. Jumalateenistusi saatis vaimulik laul ja muusika, mis mõjus rikastavalt muusikakultuurile. Just vennastekoguduse liikumisest õhutust saanud tung eneseharimisele andis 18. sajandil talurahvale suure tõuke lugemise, kirjutamise ja muusika õppimiseks. Nii võib alates 18. sajandi teisest kolmandikust kõnelda täiskasvanute laialdasest iseõppimisest ja lastele kodusest kirjaõpetamisest, mis sai traditsiooniks ka neis paigus, kus vennastekoguduse mõjusid algselt polnudki. 18. sajandi viimasel kolmandikul
Halle ülikoolis õppinud pastorite kaudu levis Eestisse Piibli uurimine ja 1739. aastal anti Tallinnas välja eestikeelne Piibel. Emakeelse Piibli olemasolu mõjutas otsustavalt eestikeelse vaimuliku kirjanduse ja eesti kirjakeele arengut. Vennastekoguduse poolt anti välja vaimuliku sisuga tõlkekirjandust, mis õhutas kirjutama sedalaadi raamatuid ka Eestis. Jumalateenistusi saatis vaimulik laul ja muusika, mis mõjus rikastavalt muusikakultuurile. Just vennastekoguduse liikumisest õhutust saanud tung eneseharimisele andis 18. sajandil talurahvale suure tõuke lugemise, kirjutamise ja muusika õppimiseks. Nii võib alates 18. sajandi teisest kolmandikust kõnelda täiskasvanute laialdasest iseõppimisest ja lastele kodusest kirjaõpetamisest, mis sai traditsiooniks ka neis paigus, kus vennastekoguduse mõjusid algselt polnudki. 18. sajandi viimasel kolmandikul jäigi
Kõige kallim inime, Kõige kallim, kõige kaunim,- Kuidas kokku tulime? Ka varjunimi ,,Mutti" oli kunstniku antud, säras ju tema portreeski keskse ilminguna noore ema rõõm. Laikmaa algatusel ilmus trükis rida teisigi luuletusi, nende hulgas ,,Ema laul", ,,Noor-Eesti" esimeses albumis. Laikmaa mõjus noorele Underile vabastavalt ja rikastavalt, äratas temas fantaasiat ja ootel olnud poeetilisi jõuvarusid. Olemussarnasus lõi ühise keele. Laikmaa tundis lõpetamatuse võlu elus ja kunstis. Midagi samataolist aimub Marie Underi olemust väljendavas individuaalses luulestiilis: mõni viimistlematus, lahtijäämine, avatus varub luuletusele kordumatu elulise pulseerivuse. Mõlematele oli võõras lõpetatud klassikalise täiuse ideaal. Luuletaja käsikirja jäänud värssides ja kirjades sellest ajalõigust