3 2 1 0 t PLOKK I II III IV V MONTAAŽIVÕTTED 1 V U N D A M E N D I K A N N U D 2 V U N D A M E N D I T A L A D 3 ( A B ) A L U M I S E D P O S T I D Montaaž - analoogiliselt ühekorruseliste hoonetega. 9 R I I V T A L A D TÕSTMINE: ÜHENDUS KEEVISÜHENDUS riivtala post 3. MONTAAŽITÖÖD 31 POLTÜHENDUS 7 V A H E L A E P A N E E L I D 3 ( d e ) Ü L E M I S T E K O R R U S T E P O S T I D SAMMASTE PIKIJÄTKAMINE KEEVISÜHENDUS JÄTKUKOHT
Kui kasutatakse kiirkivistuvat tsementi või aluminaattsementi siis mingit kivistumise kiirendamist vaja ei ole. Aluminaattsemendi puhul on aurutamine isegi keelatud, kuna tekiks liigne kuumenemine. Tähtsamad detailed/elemendid: Vundamendi plokid, Taldmikuplokk, keldriseinaplokid. Postvundamentide sambad. Postid- ruudu,ristküliku, ümararistlõikega. Talad a- ristkülikuline, b- L-kujuline, c ja d- T-kujulised, e- riivtala, f- topelt T-kujuline. Vahelaepaneelid- ribakujulised või tervet ruumi katvad suurpaneelid. Seinaplokid- suur ja väikeplokid. Suuri tõstetake kraanaga, väikeplokid käsitsi. Tehaksemingist kergbetoonist. Seinapaneelid- moodustavad terve ruumi seina. Seal vahel ka soojaisolatsioon. Trepielemendid- trepimarss ja podestipaneel. Torud- kanalisatsiooni ja välisvõrkude ehitamisel. Sarrusega või ilma. Ruumilised elemendid- Toad või mud ruumid. Santehnilised kabiinid(vannituba, wc)
kiirendatakse betooni kivistumist aurutamise teel. Mullbetoondetailide kivistamiseks kasutatakse sageli autoklaavimist. 10. Vundamendiplokkide põhitüübid on taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. 11. Vahelaepaneelid on kas ribakujulised või tervet ruumi katvad suurpannelid. Ribakujuliased jagunevad kuju järgi õõnes- ja ribipaneelideks. 12. Raudbetoontalade põhitüübid geomeetrilise kuju järgi: ristkülikuline; L-kujuline; T-kijuline; e- riivtala; topelt T-kujuline. 13. Sillutuskivid on ruudukujulised. On ka erikujulisi plaate, näiteks UNI- kivi, UNI-DEKOOR-kivi ja KARTANO-kivi. 14. Raudbetoonkoorik kujutab endast õhukest kõverat plaati, mis on äärtest piiratud paksema ribiga. 15. Raudbetoondetailide tõstmiseks peavad elementidel küljes olema vastavad tõsteaasad, mis tehakse vajaliku jämedusega sarrusterasest. Tõsteaasad asetatakse betooni sisse detaili valamise ajal. Piklikel
pingebetoonist. Raudbetoontalade ristlõige võib olla mitmesugune. Talad on varustatud tariraudadega, millede abil nad keevitatakse sammaste külge. JOONIS 8.8.5. Raudbetoontalade ristlõikeid: a- ristkülikuline, b- L-kujuline, c ja d- T-kujulised, e- riivtala, f- topelt T-kujuline. Kõige väiksemateks taladeks on sillustalad, millede laius vastab tellise mõõtudele (120 või 250mm), teised mõõdud on erinevad, sõltuvalt ava laiusest. Sillustalasid kasutatakse tellishoonete puhul ukse- ja aknaavade sildamiseks.. Sambad on ruudu-, ristküliku- või ringikujulise ristlõikega. Tööstushoonetes kasutatakse ka kahetüvelisi sambaid. Kuna sambad on mõeldud talade kandmiseks, siis peavad neil olema vastavad tugipinnad
2)Korruselisuse Riivtalade ja postide ühendussõlmed. Vähekorruselid(<3k), mitmekorruselised(4-9k) ja kõrghooned(10 ja 3)Mis on Riivtala võib toetuda ja kinnituda: postiotstele, enam k), Vundament(on hoonete maa-alused konstruktsioonid,milledele -vaiv- kasutatakse nõrga aluspinnase puhul ja veega kaetud aladel postikonsoolidele, peitkonsoolidele(kui konsoolne lahendus on
b – mullbetoonist karkasshoone paneel, c – vaheseinapaneel. Talad. Talad võivad olla mitmesuguse ristlõikega. Vaata allolevat joonist. Joonis 9.8.5. Raudbetoon-talade ristlõikeid: a – ristkülikuline, b – L-kujuline, 131 c ja d – T-kujulised, e – riivtala, f – topelt T-kujuline. Sillustalad on kõige väiksemad talad. Nende laius vastab tellise mõõtudele. Sillustalasid kasutatakse tellishoonete puhul ukse- ja aknaavade sildamiseks. Sambad. Sambad on ruudu-, ristküliku või ringikujulise ristlõikega. Kuna sambad on mõeldud talade kandmiseks, peavad neil olema vastavad tugipinnad. Tugipindu võib olla üks või kaks. See sõltub samba asukohast hoones. Joonis 9.8.6. Raudbetoonsammaste kujusid
annaabi.ee 
