Saadud teavet levitati kaebaja töökohas ning seetõttu toimus töötajal stressi tõttu raseduse katkemine. Esiti ei olnud kaebaja algatatud kahju hüvitamise menetlus haigla ja akadeemia vastu edukas, sest Ülemkohtu arvates oli haigla õigustatud meditsiinilist informatsiooni väljastama. Kaebaja avaldus EIK-ile oli konventsiooni artikli 8 rikkumise tuvastamiseks. EIK leidis, et arsti poolt isiku tervise kohta teabe avaldamine eeldab isiku nõusolekut. Seetõttu puudus kaebaja eraelu riiveks õiguslik alus ja tegemist oli EIÕK artikli 8 rikkumisega. Aastanumbritest on näha, et saaga kestis 11 aastat, sest 2014. aastal määras EIK mittevaralise kahju hüvitamiseks 4500 eurot ning 1440 eurot kulude katteks. (EIK 50073/07) Olgu öeldud, et ilma inimese nõusolekuta võib isikuandmeid töödelda seaduses sätestatud juhtudel või seadusest tuleneva ülesande täitmiseks, töö-, teenus- või mõne
Kui on kindlaks tehtud, et teatav tegevus, omadus või seisund kuulub ühe kindla põhiõiguse kaitsealasse, ei ole saavutatud midagi enamat kui abstraktne vastava tegevuse, omaduse või seisundi põhiõigusliku kaitse võimalus. Põhiõigust saab kohaldada alles siis, kui põhiõiguse adressaat on mõjutanud põhiõiguse kaitsealasse kuuluvat tegevust, omadust või seisundit põhiõiguse kandja jaoks ebasoodsalt. Seda mõjutamist saab nimetada kaitseala riiveks. „Kaitseala riive” sünonüümidena tulevad kõne alla veel „kaitsealasse sekkumine” või „kaitseala kitsendus”. Vabaduspõhiõiguse kaitseala riive mõiste määratlemisel lähtub tänapäeva teooria riive laiast ehk modernsest käsitlusest, mille kohaselt on vabadusõiguse kaitseala riivatud, kui vabadust mõjutatakse avaliku võimu poolt ebasoodsalt (RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 12; 12.06.2002, 3-4-1-6-02, p 9)
mõeldud meetmed ja nende mõju kinni peetavate isikute põhiõigustele.179 Kõige eelneva kokkuvõttena võib tõdeda, et VangS § 90 lõigetes 3 ja 5 toodu koosmõjul veedavad enamik vahistatuid (vähemalt täiskasvanud vahistatud, kel puudub kohustus haridust omandada) suurema osa ööpäevast lukustatud kambris. Väga pika vahi all viibimise korral (kui vahi all pidamine on kestnud juba aastaid) tekib sel juhul suur oht erinevate põhiõiguste riiveks (nt PS § 26, aga ka PS § 19 lõige 1 jne). Riigikohus on vahistatutele pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamist puudutavas kohtuasjas tõdenud, et vahistatute suhtlemispiirangute eesmärgiks on üldjuhul selgitada välja oletatava õigusrikkuja toimepandu, tuua ta kohtu ette ning kindlustada õigusemõistmine. Kohus nentis, et ka vangistusseaduse eelnõu (SE 103) seletuskirja kohaselt erineb vahistatute kokkusaamiste
demokraatlikus ühiskonnas ning riigi julgeoleku huvid prevaleerisid üle Leanderi subjektiivsete õiguste. Kaasuses Amon vs. Sveits leidis EIÕK, et andmete kogumine peab toimuma õiguslikul alusel ning juhul, kui isikuandmeid kogutakse ilma andmesubjekti osaluse ning õigusliku aluseta, on selline andmetöötlus vastuolus konventsiooni artikliga 8 ning seda ei saa põhjendada riikliku julgeoleku tagamise vajadusega. Eeldusel, et privaatsusõiguse riiveks on kohaliku seadusandluse alusel olemas õiguslik alus ning riive on riigi julgeoleku seisukohast vajalik ja põhjendatud, võib andmesubjekti õigust omaenda isiku kohta kogutud andmetega tutvuda piirata. Ühiskondliku turvalisuse huvides Ühiskondlik turvalisus on suurt ühiskonnagruppi puudutava ohu puudumine. Ühiskondlikku turvalisust ohustavate teguritena võiks nt nimetada nakkushaiguste levikut, loodusõnnetusi, loodus- või muid katastroofe jne.
kahtlustatava või süüdistatava puhul enam rääkida vahistamisaluse olemasolust, siis tuleb tühistada ka sellele isikule kohaldatud kautsjon ja kautsjonisumma talle tagastada. Vahistamisel on eeskätt ja põhiliselt tegemist isiku vabadusõiguse riivega, kuid vähemal määral võib vahistamine riivata teisigi põhiõigusi. Ka kautsjon seab isiku liikumisvabadusele piiranguid ja on seega tema vabadusõiguse riiveks. Kuid mõistetavalt on kautsjoni puhul (kui isik viibib vabaduses) vabadusõiguse riive intensiivsus oluliselt väiksem kui vahistamise korral. Samas aga on kautsjoni puhul eeskätt ja põhiliselt tegemist isiku omandiõiguse riivega. Selline riivatavate põhiõiguste erinevus vahistamise ja kautsjoni puhul annabki aluse käsitada vahistamist ja kautsjonit iseseisvate tõkendiliikidena. § 135. Kautsjon
annaabi.ee 
