Kuna kehtestav sõnum puudutab antud juhul indiviidi juba toimunud käitumist, sõltub sõnumisse suhtumisest, kas see võetakse vastu või mitte. Sellepärast on oluline näidata teisele, et temast hoolitakse (kasutada "paitusi") "Kallis laps, sa lubasid eile oma kapi ära koristada, kuid sa ei teinud seda, palun tee see täna ära". Partneri aktsepteerimine on teine võimalus kehtestamise puhul. See tähendab nentimist, et saadakse aru, et teisel olid sinu huvide riivamiseks mingid põhjused. "Ma saan aru, et sul olid põhjused, mis sind tulemast takistasid. Ma ootasin sind pool tundi. Ma soovin, et sa mulle teinekord teatad, kui sa ei tule." Teise käitumise mõju selgitamine Mõnikord on oluline kõnelda partnerile tema käitumise mõjust/tagajärgrdest, hinnast, kui võib arvata, et hinnanguvabast kirjeldusest aru ei saada. Et sellist mõju, hinda, tagajärge kirjeldada nii, et teine seda vastu võtta saaks, tuleks püüda olla võimalikult objektiivne.
olemasolu on riive põhiseaduspärasuse paratamatuks, kuid mitte küllaldaseks tingimuseks. Põhiseaduspärasuse tuvastamiseks tuleb läbida kõik põhiõiguste tuvastamisskeemis ette nähtud mõttekäigud, iseäranis tuvastada seaduse proportsionaalsus. Kvalifitseeritud piiriklauslid sisaldavad lisanõudeid, millele riive peab vastama. Samal ajal kui lihtne piiriklausel ei lisa midagi üldistele PS poolt esitatavatele õiguspärasuse nõuetele, andes vaid seadusandjale volituse põhiõiguse riivamiseks, tähendavad piiriklauslis fikseeritud lisanõuded, et kvalifitseeritud piiriklausliga põhiõigus on tugevamini tagatud. Seejuures tuleb eristada formaalõiguslikke ja materiaalõiguslikke lisanõudeid. Formaalseteks erinõueteks on välisleping ja Vabariigi Valitsuse otsus (§ 36 lg 2), kohtu luba (§ 43 teine lause) ning kohtulahend (§ 48 lg 4). Sääraseid nõudeid tuleb arvestada põhiõiguse riive formaalse PS-le vastavuse tuvastamisel. Enamik lisaeeldusi on materiaalse iseloomuga
Põhiõiguste riive ja rikkumine toimub enamikul juhtudel avaliku võimu tegevuse tulemina, samas on põhiõiguste kaitse avaliku võimu põhiseaduslik kohustus. Oluline on eristada pädevus- ehk kompetentsinorme alus- ehk volitusnormidest. Pädevusnormid on korrakaitseasutuste ülesandeid käsitlevad eeskirjad. Alusnormid annavad isiku õigusi riivavaks haldustegevuseks seadusliku volituse. Põhiõiguste riivamiseks volitav norm ei tohi lihtsalt korrata pädevusnormi koosseisu sõnastust, vaid peab riivet õigustavate tunnuste piiritlemise abil tagama, et haldusorganile pandud ülesande täitmine ning õiguste riivamine oleks seaduslik ja kontrollitav. Korrakaitse puhul on võimalik eristada kaht liiki riivevolitusi üksikvolitus ja üldvolitus. Üksikvolitus on ette nähtud põhiõiguse piiramiseks teataval juhul, normis kirjeldatud ohuolukorras. Üldvolitust rakendatakse juhul, kui tekkinud ohu
- Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012. § 26 komm 11.1. 138 Lõhmus, U. Põhiõigused kriminaalmenetluses. Kirjastus Juura, lk 172. 38 väljaselgitamiseks. Eraelu puutumatust võib piirata nii kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks kui ka tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Lisaks ei nõua põhiseadus selle põhiõiguse riivamiseks selgelt kohtu luba. Riive aluste ebaühtlane sätestatus ilmneb selgelt kui võrrelda piiranguklausleid, millel on tugev seos kriminaalmenetlusega.139 Näiteks võib õigust eraelu puutumatusele piirata kuriteo tõkestamiseks ja kurjategija tabamiseks, õigust sõnumi saladusele aga kuriteo tõkestamiseks ja kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks. Suur osa eraellu sekkumise juhtumeid leiab aset kriminaalmenetluse ja kriminaaltäitemenetluse raames
annaabi.ee 
