See osa toorikust mis jääb rakise sisse ja mida ei saa töödelda antud hetkel. (võib ühtida seadepindadega) 54. Millest sõltub lõikeserva poolt kujundatava pinna kuju? Sôltub lôikeserva kujust ja sellest, kas pinna kujundamisest vôtab osa ainult pealiikumine vôi resulteeruv lôikeliikumine. 55. Mis on treilõikur? Üheterikuline lõikeriist, mida kasutatakse lõikeprotsessis, kus pöörlev pealiikumine antakase töödeldavale toorikule, ettenihkeliikumine riistale. 56. Millest koosneb treilõikur? Treilôikur koosneb peast ja kinnitusosast. Pea all mõistetakse lôikav kiil (vahetatava peaga nn. plokktreilõikurid või mitte) 64. Milleks on vajalik lõikeriista ja tooriku liikumiste liigitamine? 1) teriku geomeetriliseks kirjeldamiseks, ) lôikeriistade liigitamiseks, 3) lôikeprotsessi matemaatiliseks mudeleerimiseks, 4) tehnoloogilise protsessi projekteerimisega seotud ülesannete lahendamiseks. 65. Mis on pealiikumine?
vara erikonfiskeerimist. (2) Kohus võib kohaldada kuriteo vahetuks objektiks olnud asja või aine erikonfiskeerimist käesoleva koodeksi §-des 76, 86, 147, 148, 1481 lg 2, 1487, 14815, 149, 1491, 1523, 155, 157, 1772, 2002 ja 281 sätestatud kuritegudes. (3) Erikonfiskeerimist kohaldatakse: 1) käesoleva koodeksi §-des 2022, 2023, 2025, 2101, 2102, 2103 ja 2104 sätestatud kuriteo toimepanemise vahendile ja riistale, kuriteo läbi omandatud varale ning kuriteo vahetuks objektiks olnud asjale või ainele; 2) asjale või ainele, kui selle omamiseks vajalik eriluba puudub; 3) liiklusvahendile, mis on salaküttimiseks või salakaubaveoks eriliselt ümber ehitatud, kui liiklusvahendi omanik või seaduslik valdaja teadis või pidi teadma selle ebaseaduslikust kasutamisest; 4) teosele ja teose koopiale, mis on pornograafilise sisuga, vägivalda või julmust propageeriv,
(märgamine) toob treiterale ainult kahju; treitera pinnal tekivad praod, mis vähendavad tema tugevust ja püsivust. Seda kõike arvesse võttes tuleb terituskäiaga teritamisel täita rida nõudeid. 1. Lihvimisketas ei tohi «viskuda», tema pind peab olema ühetasane. 2. Tööriista teritamiseks tuleb kasutada teritustuge, mitte aga hoida rista vabalt käes. Teritustugi peab asetsema lihvimiskettale võimalikult lähemal, vastava nurga all ja andma riistale kindla toe. 3. Teritatavat tera tuleb nihutada piki ketta töötavat pinda, vastasel korral kulub ketas ebaühtlaselt. 4. Et treitera mitte üle kuumutada ja sellega vältida temas pragude tekkimist, ei tohi treitera suruda liiga tugevasti vastu ketast. 5. Tööriista tuleb teritamisel katkestamatult ja küllaldaselt jahutada veega. Tilkhaaval jahutamine, samuti ka tugevasti kuumenenud rista vette kastmine on lubamatu. Kui pole võimalik tagada pidevat jahutust, siis on parem teritada kuivalt.
.130 hj (82-95 kW); 131...150 hj (96-110 kW); 151...170 hj (111-125 kW); 171...200 hj (126-147 kW); üle 200 hj (üle 147 kW). Eesti liiklusregistris on traktori võimsusklasside jaotus siin toodust mõnevõrra erinev. Mullaharimise töökiirusest lähtuvalt on igal operatsioonil iseloomulik eritootlikkus ja erivõimsustarve, st tootlikkus ja võimsustarve haardelaiuse ühiku kohta. Eelduseks on kõigi masinate ja riistade rakendamine võrreldavates heades tingimustes. Igale töömasinale või -riistale on vajalik tema võimsustarbele vastav traktor. Sellise valiku eelduseks on masinatüüpide võimsustarve (vt tabel). Teatava traktorivõimsuse maksumuse korral (siin kasutatud 8651 kr/kW) on võimalik määrata energeetilise vahendi erimaksumus mingil põllutööl (vt tabeli tulp). Mõlema osa - töömasina või -riista ja traktori - liitmisel saab töö tegemiseks vajaliku agregaadi erimaksumuse (vt tabeli tulp). Tabel 6.Eri masinatüüpide võimsustarve ja traktori erimaksumus
annaabi.ee 
