1. Söök ( üsna kohe peale ärkamist ) Variant 1 (NB! Muna süüa esimesena) 2-3 tervet muna keedetult või praetult ( kui praed, siis soovitatavalt munakollane vedel/poolvedel) 60-75g (kuivainena kaalutud) täistera kaerahelbeputru/tatart/riisiputru või vahelduseks kuivatatud puuviljadega müslit koos jogurtiga. Putru soovitan proovida ka näiteks jogurtiga (muidugi mitte tatart, tatar on hea nätiteks hapukoorega) või siis natukese moosiga, oleneb kuidas endale rohkem meeldib. Kõrvale kohv/tee meega või vett Variant 2 200g kodujuustu ükskõik siis kuidas soovid süüa seda + 60-75g kuivainena putru/ kaerahelbemüslit puuviljadega Variant 3 3-4 muna, kõrvale 4 viilu täisteraleiba või sepikut, koos juustuga
Õiglane kaubandus Mida sa täna hommikuks sõid? Kas sõid banaani, apelsini, riisiputru? Jõid kakaod või teed suhkruga? Ühiskonnategelase ja inimõiguste aktivisti Martin Luther King'i sõnul sõltume oma hommikusöögil pea poolest maailmast. Ent kui tihti mõtleme, millistes oludes kasvatatakse ja toodetakse meie igapäevaseid toiduaineid? Loomulikult on kõige mõistlikum, tervislikum ja keskkonnasõbralikum tarbida vaid neid toiduaineid ja tarbekaupu, mida kasvatatakse või toodetakse Eestis. Nii väldime lisakulutusi keskkonda saastavale transpordile
natuke sulatatud võid, kaunistatakse maitserohelise ja sidruniviiludega, juurde pannakse keedetud kartuleid, mis pidulikul serveerimisel olgu väikesed, ümmargused (kalakartulid) ja hakitud tilli või peterselli-lehtedega üle puistatud. Siia juurde sobivad hästi ka keedetud ja sulavõiga ülevalatud aedviljad (aedherned, lillkapsad, porgandid). Kartulite asemel võib keedetud kala juurde anda sõmerat riisiputru. Reedetud kala kastmeteks sobivad kalaleemega valmistatud heledad kastmed, nagu tilli-, mädarõika-, sidruni-, poola, hollandi ja vähikaste. Tervelt küpsetatakse suuremaid ja keskmise suurusega kalu, nagu latikas, säinas, haug jt., ka puhast kalafileed koos sobivate lisanditega. Keedetud või praetud ja luudest puhastatud kala, kalafileed ja kalakotlette võib üle küpsetada paksemas heledas kastmes (gratineerida).Suurema kala küpsetamisel piserdatakse see pärast
hapuroka, hapupiimale lisaks hakati söögi kõrvale jooma ka rõõska piima. Või jäi ikka vaid pidulikeks puhkudeks. Levima hakkasid tanguvorstid, kama, kohupiim, mulgikapsad ja seened. [] Toidulauale toodi järjest enam aed- ja köögivilju: porgandit, aedhernest, kurki, peeti, õunu, pirne, marju. Kadusid kanepitoidud. Tarvitama hakati hapendatud raiekapsaid. Hapendama hakati ka kurke. Suppi keedeti ka juurviljade ning manna ja riisiga. Hakati tegema ka manna- ja riisiputru. Hoopis uued olid moosid ja magussöögid. Jookidena levisid tee ja kohv. Alguses tehti neid sööke vaid pidudeks, kuid 20.sajandil said paljudest neist ka argitoidud. [] Magustoite hakkas talurahvas valmistama alles XX sajandi algul. Varem tehti magusaid toite vähe ja ainult pühadeks või perekondlikeks sündmusteks, näiteks õllesuppi, sõirapudi jt. magustoite valmistati ,,linnumagusa" (mee) abil, mida toodi esialgselt metsast.
käärimiseks vajalik suhkur saadakse valmimisprotsessi käigus viljast. Pärmina kasutatakse täiesti tavalist presspärmi. Sahtitegu võtab aega paar nädalat. Kuigi soomepärane sahti on patenditud, valmistatakse alkoholisisaldusega õlut samal viisil mujalgi. Näiteks Saaremaa koduõlut või taluõlut tehakse samal meetodil samadest algainetest. · Soolane ja magus Karjala pirukat tehakse nii, et õhukeseks rullitud rukkitaigna sisse pannakse täidiseks riisiputru. Pirukas "kortsutatakse" servadest käepäraseks lootsikuks ja torgatakse ahju. Umbes samamoodi valmistatakse ka uusimat nimepatendi saanud soomepärast hõrgutist Kainuun rönttönen'i. Vahe on selles, et riisipudru asemel keeratakse taignasse kartulist ja marjadest tehtud magusat täidist ning lootsiku kuju on ümaram. Kalakukko on savopärane (Ida-Soome) hõrgutis. Algupäraseid kalakukko'sid saab osta Kuopio turult, kuid täiesti söödavaid variante küpsetatakse mujalgi Soomes