miljonite aastate jooksul. Riimveekogud on maakera elusolendite evolutsiooni seisukohalt võetuna niivõrd lühiealised, et organismidel ei ole olnud küllaldaselt aega kohastumiseks riimvete eriliste elutingimustega. Tuleb rõhutada, et riimveekogude tekkimisel ja asustamisel ei ole tegemist üksnes organismide tungimisega uuele alale vaid kohastumisega uutele soolsustingimustele, mis on seotud suurte ümberkorraldustega ainevahetuses. Riimvette suudavad tungida ainult need mere- ja mageveeorganismid, kes teatud määral taluvad soolsuse muutumist. Uute riimveevormide tekkimine aga nõuab küllaltki tunduvaid ajavahemikke ja seetõttu on tüüpilisi riimveeliike vähe. Kasutatud kirjandus: ENE 4 lk 548-549 'läänemeri'. http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri. http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri#Hoovused http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri#Liigestus
ilmselt viimased 30 000 aastat. Maksimaalne letaalne temperatuur selle väikese kala puhul on ligikaudu 43 °C. 11. Osmoregulatsioon läbi loomade evolutsiooni (erinevate mehhanismide kasutamine) Osmoregulatsioon läbi loomade evolutsiooni: *Merevees elavad loomad -Osmootilist gradienti ei ole. -Osmoregulatsiooniks ei ole vaja energiat kulutada. -Kehapind on suure permeaablusega. -Esineb mõningane ioonide regulatsioon. *Merest riimvette: raku ruumala muutmine -Kehapinnal ei ole osmootilist gradienti. –Rakusisene osmoregulatsioon, et rakk kohaneks muutunud tingimustega. –Kehapind on suure permeaablusega. –Esineb ioonide regulatsioon. *Magedamasse riimvette, NaCl imendumine -Kehasisene vedelik hüperosmootiline. –Aktiivne NaCl imendumine ja uriini tootmine. -Kehapind vähenenud permeaablusega. –Osaline ioonide regulatsioon. (Vähk) *From brackish water to fresh water: increased osmotic gradients!
elutingimustega on toimunud miljonite aastate jooksul. Riimveekogud on maakera elusolendite evolutsiooni seisukohalt võetuna niivõrd lühiealised, et organismidel ei ole olnud küllaldaselt aega kohastumiseks riimvete eriliste elutingimustega. Tuleb rõhutada, et riimveekogude tekkimisel ja asustamisel ei ole tegemist üksnes organismide tungimisega uuele alale vaid kohastumisega uutele soolsustingimustele, mis on seotud suurte ümberkorraldustega ainevahetuses. Riimvette suudavad tungida ainult need mere- ja mageveeorganismid, kes teatud määral taluvad soolsuse muutumist. Uute riimveevormide tekkimine aga nõuab küllaltki tunduvaid ajavahemikke ja seetõttu on tüüpilisi riimveeliike vähe. 9 Kokkuvõte Referaadi koostamise käigus sain teada väga palju uut Läänemere ning selle elustiku kohta . Samuti leidsin enda jaoks hulgaliselt uusi ja huvitavaid fakte, mida ma siiani Läänemere kohta ei teadnud .
elutingimustega on toimunud miljonite aastate jooksul. Riimveekogud on maakera elusolendite evolutsiooni seisukohalt võetuna niivõrd lühiealised, et organismidel ei ole olnud küllaldaselt aega kohastumiseks riimvete eriliste elutingimustega. Tuleb rõhutada, et riimveekogude tekkimisel ja asustamisel ei ole tegemist üksnes organismide tungimisega uuele alale vaid kohastumisega uutele soolsustingimustele, mis on seotud suurte ümberkorraldustega ainevahetuses. Riimvette suudavad tungida ainult need mere- ja mageveeorganismid, kes teatud määral taluvad soolsuse muutumist. Uute riimveevormide tekkimine aga nõuab küllaltki tunduvaid ajavahemikke ja seetõttu on tüüpilisi riimveeliike vähe.
nende hapnikutarvidus. See nähe esineb ka neil organismidel, kellel osmoregulatoorsed mehhanismid puuduvad. Riimvetes on suutelised elama need organismid, kes seda suurenenud energiajuurdevoolu kasutavad osmoregulatoorsete seadeldiste käivitamiseks. Mereloomad, kes riimveelistes tingimustes vabanevat energiat ei suuda kasutada, hukkuvad kehavedelike kontsentratsiooni pideva vähenemise tõttu või ka suurenenud enegriakao tagajärjel. Mageveeloomade tungimist riimvette raskendab nähtavasti erituselundite töö häiritus seoses muutunud soolsustingimustega. Laguproduktide kuhjumine organismi põhjustab viimase mürgitumise. TEMPERATUURITINGIMUSED LÄÄNEMERES Läänemeri paikneb parasvöötmes ja seetõttu ilmnevad selles veekogus selgesti aastaaegadega seotud temperatuurimuutused. Tingituna erineva soolsusega veekihtide jaotumisest ja vete segunemise iseärasustest, muutub temperatuur aasta jooksul kõige enam Läänemere pindmises homohaliinses veekihis
Rannikumere soolsus on pisut madalam kui avameres (jõed + sadeveed). Protsessid, mis on seotud mage- ja merevee segunemisega, panevad aluse…………..nähtustele – tugevad keemilised ja füüsikalised gradiendid – temperatuur ja soolsusmuutus – otseselt mõjutavad organisme. Soolane vesi kisub ioonid osakeste küljest lahti – paljud ained saavad kättesaadavaks taimedele. Flokulatsioon – lahustunud ioonid satuvad mageveest riimvette. => helveste moodustumine vees leiduvast heljumist. Flokulatsioon toimub ka metallidega ühinedes. Mitmesugused elemendid satuvad põhjasetetesse. Estuaarides deltade moodustamine – setted kogunevad ja moodustavad saarestiku (saviosakesed, liiv jms). Madalikud on väga soodsad õistaimede vohamiseks. 45 laiuskraadist põhja on fjordid ja kiillahed (saavad elada ainult vetikad) – tekkinud jää liikumise tagajärjel põhja poole. Seal floora kesine – nõlvad liiga
annaabi.ee 
