Taani väinade piirkonnas, kus soolsuse kõikumised on suurimad. Läänemere taimestiku ja loomastiku liigiline vaesus on nähtavasti tingitud ajaloolistest põhjustest. Veeorganismide kohastumine mereliste ja mageveeliste elutingimustega on toimunud miljonite aastate jooksul. Riimveekogud on maakera elusolendite evolutsiooni seisukohalt võetuna niivõrd lühiealised, et organismidel ei ole olnud küllaldaselt aega kohastumiseks riimvete eriliste elutingimustega. Tuleb rõhutada, et riimveekogude tekkimisel ja asustamisel ei ole tegemist üksnes organismide tungimisega uuele alale vaid kohastumisega uutele soolsustingimustele, mis on seotud suurte ümberkorraldustega ainevahetuses. Riimvette suudavad tungida ainult need mere- ja mageveeorganismid, kes teatud määral taluvad soolsuse muutumist. Uute riimveevormide tekkimine aga nõuab küllaltki tunduvaid ajavahemikke ja seetõttu on tüüpilisi riimveeliike vähe. Kasutatud kirjandus: ENE 4 lk 548-549 'läänemeri'.
hambad. (http://et.wikipedia.org/...) Kogrel on pikk seljauim ning ogakiired selja- ja pärakuuimes. Kogred erinevad poisete puudumise ja üherealiste neeluhammaste poolest. Keha on normaalse toitumise korral kõrge küüruga, halbades toitumisoludes jääb kogre keha aga madalaks nagu särjel. Seljauim on pikk ja soomused on karplastele iseloomulikult suured. (http://www.miksike.ee/...) Haug elutseb põhjapoolkera mage- ja riimveekogude kaldapiirkonnas. (ENE 3, lk 332, Tallinn, 1988) Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Ta on Eesti siseveekogudes levinuim kalaliik ning haug on levinud ka kogu Põhja-Euroopas. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Euroopas on koger levinud Ida-Inglismaast kuni Leena jõgikonnani, elab ka Lõuna-Rootsis ja Soomes kuni Lõuna-Lapimaani ning Kaukaasias. Kokre on paljudesse riikidesse
pidevalt suurenenud (Kumari, 1985). Roostiku idapiir muutub väga aeglaselt, siin luhapoolses küljes, on roostik kõige kiduram ja hõredam, segatud mitmete tarnaliikidega ning teiste rohttaimedega. Avavee piiril on roostiku serv ebaühtlane. Kompaktne rootihnik on siin asendunud üksikute rootukkadega (Miilmets, 1981). Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni alusel jagaksin Matsalu lahe ida kaldal kasvava roostiku oma paiknemise tõttu lahes ja jõesuudmes riimveekogude taimestu klassi, madalveetaimestu tüübirühma, madalvee kasvukohatüüpi. Tüüpilstemaks taimedeks on roostikus pilliroog, kare kaisel, ahtalehine hundinui, pikk merihein, hanehein ja penikeeled (Paal, 1997). Lainetele avatud rannal on pilliroog hõredam ja kooslus liigirikkam kaasnevad veel järvekaisel, soomusalss, randaster, valge kastehein ja meri- mugulkõrkjas. Roostikus leidub ka veel suur tulikas, väike lemmel ja vee sees kasvab männas vesikuusk (Kumari, 1985).
suurimad. Läänemere taimestiku ja loomastiku liigiline vaesus on nähtavasti tingitud ajaloolistest põhjustest. Veeorganismide kohastumine mereliste ja mageveeliste elutingimustega on toimunud miljonite aastate jooksul. Riimveekogud on maakera elusolendite evolutsiooni seisukohalt võetuna niivõrd lühiealised, et organismidel ei ole olnud küllaldaselt aega kohastumiseks riimvete eriliste elutingimustega. Tuleb rõhutada, et riimveekogude tekkimisel ja asustamisel ei ole tegemist üksnes organismide tungimisega uuele alale vaid kohastumisega uutele soolsustingimustele, mis on seotud suurte ümberkorraldustega ainevahetuses. Riimvette suudavad tungida ainult need mere- ja mageveeorganismid, kes teatud määral taluvad soolsuse muutumist. Uute riimveevormide tekkimine aga nõuab küllaltki tunduvaid ajavahemikke ja seetõttu on tüüpilisi riimveeliike vähe. 9 Kokkuvõte
suurimad. Läänemere taimestiku ja loomastiku liigiline vaesus on nähtavasti tingitud ajaloolistest põhjustest. Veeorganismide kohastumine mereliste ja mageveeliste elutingimustega on toimunud miljonite aastate jooksul. Riimveekogud on maakera elusolendite evolutsiooni seisukohalt võetuna niivõrd lühiealised, et organismidel ei ole olnud küllaldaselt aega kohastumiseks riimvete eriliste elutingimustega. Tuleb rõhutada, et riimveekogude tekkimisel ja asustamisel ei ole tegemist üksnes organismide tungimisega uuele alale vaid kohastumisega uutele soolsustingimustele, mis on seotud suurte ümberkorraldustega ainevahetuses. Riimvette suudavad tungida ainult need mere- ja mageveeorganismid, kes teatud määral taluvad soolsuse muutumist. Uute riimveevormide tekkimine aga nõuab küllaltki tunduvaid ajavahemikke ja seetõttu on tüüpilisi riimveeliike vähe.
annaabi.ee 
