nende ehk siis nn. "kolmanda seisuse" maailmavaadet. 2.Fablioo mõiste ja iseloomulikud jooned. Vastus:Prantsusmaal oli väga populaarne fablioo (ld fabula-jutt), rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värss-jutustus või naljand argielu sündmustest.Häälestus on elurõõmus,stiil jõuline,keel mahlakas,värvikustlisavad vanasõnad ja kõnekäänud,kirjutatud on fablioo 8-silbilistes paarikaupa riimuvates värssides.Fablioo lõpus esitatakse loo moraal. 3."Eesli testamendi" sisu Vastus:Selles fablioos süüdistab piiskop preestrit, et too on oma eesli pühitsetud mulda matnud. Kaval preester pääseb sellega, et annab piiskopile 20 liivrit, mille eesel olevat kirikule pärandanud. Fablioos räägib, et preester oli nii rikas, et ta ei pidanud oma rikkuse eest muretsema ja ta soovis aina suurendada enda jõukust. Käis ringi uhketes rõivastes,salveed olid tal vilja
(Jaan Kärner.) silbiline värsisüsteem ka süllaabiline värsisüsteem; värsisüsteem, mis põhineb võrdse silbiarvuga värssidel. Seda kasutatakse keeltes, kus sõnarõhud on alati kindlatel kohtadel. Näiteks prantsuse keeles on rõhk alati viimasel silbil. Vene silbilises värsisüsteemis oli tavaliselt 13 silpi ning rõhutati 6 või 7 silpi ning värsi eelviimast silpi. silbilisrõhuline värsisüsteem värsisüsteem, mis põhineb rõhkude järjekindlal jaotusel, seejuures on riimuvates värssides silpide arv võrdne. Silbilisrõhulise värsisüsteemi põhilised värsimõõdud on jamb, trohheus, daktül ja anapest. Näiteks: Kes neid teab, kuis kõik see algas, (8 silpi) +/+/+/+ peiu vaikib, neiu salgab. (8) +/+/+/+ Juhtus, mis peab juhtuma: (7) +/+/+/+ läki pulmi pidama. (7) + / + /+ / + (Juhan Smuul.) siseriim vt riim. skandeerimine luuletuse rütmiskeemi rõhutav lugemisviis. Skandeerimisel
tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus. Seisused olid vaimulikud, feodaalid ja talupojad e lihtrahvas. Rahvalik koomika fablioos ja farsis. Fablioo - rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värss-jutustus või naljand argielu sündmustest. Häälestus on elurõõmus,stiil jõuline,keel mahlakas,värvikustlisavad vanasõnad ja kõnekäänud, kirjutatud on fablioo 8-silbilistes paarikaupa riimuvates värssides. Fablioo lõpus esitatakse loo moraal. Farss oli algselt pikema usulise näidendi jämekoomiline vahemäng, kuid arenes 14.sajandil iseseisvaks draamaliigiks. Farss sarnaneb fablioode ja svankidega ning Reinuvader Rebase juttudega. Kujutamisobjektiks on argielu, tegelasteks väljakujunenud tüübid - kelm, kõlvatu munk, sarlatanist arst, truudusetu lobamokk abielunaine, nurgaadvokaat. Etendavad lood sisaldavad ohtralt nii sõna- kui ka situatsioonikoomikat.
) silbiline värsisüsteem ka süllaabiline värsisüsteem; värsisüsteem, mis põhineb võrdse silbiarvuga värssidel. Seda kasutatakse keeltes, kus sõnarõhud on alati kindlatel kohtadel. Näiteks prantsuse keeles on rõhk alati viimasel silbil. Vene silbilises värsisüsteemis oli tavaliselt 13 silpi ning rõhutati 6 või 7 silpi ning värsi eelviimast silpi. silbilisrõhuline värsisüsteem värsisüsteem, mis põhineb rõhkude järjekindlal jaotusel, seejuures on riimuvates värssides silpide arv võrdne. Silbilisrõhulise värsisüsteemi põhilised värsimõõdud on jamb, trohheus, daktül ja anapest. Näiteks: Kes neid teab, kuis kõik see algas, (8 silpi) +/+/+/+ peiu vaikib, neiu salgab. (8) +/+/+/+ Juhtus, mis peab juhtuma: (7) +/+/+/+ läki pulmi pidama. (7) + / + /+ / + (Juhan Smuul.) sisemonoloog vt monoloog. siseriim vt riim. situatsioonikoomika olukorrakoomika. Koomikavõte, mis põhineb
annaabi.ee 
