Venemaa maksis neile andamit. Vana-liivimaa oli konföderatsioon · Ordu alad · Riia peapiiskop (Saare-Lääne ja Tartu piiskopkond) · Taani kuninga Eestimaa hertsogkond Eesti aladel elanud inimestel ei olnud ühtsed reeglid, oleneb kus elati. Kõige paremad reeglid olid ordu aladel. Piiriäärsed koormused olid madalad, sest muidu nad oleksid läinud vaenlaste poole üle. Jüriöö ülestõus Allikad: · Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorem Riimikroonika XIV sajandist · Johannes Renneri kroonika XVI sajandist · Saksa ordu materjalid Põhjused · Arvatavasti taheti õiguslikku olukorda parandada. Algus · 23. aprill 1343 Harjumaal Haapsalu piiramine 4. mai 1343 kohtub Liivimaa ordu meister Paides nelja eestlaste juhiga 14. mail purustas ordu vägi eestlaste sõjalaagri Lasnamäel Sõjamäel. 18.-19. mail jõudsid kohale Turu ja Viiburi foogt. Ordu lisajõud Preisimaalt taastasid oktoobris 1343 Harumaal korra.
Esimesi kirjalikke teateid eestlaste staatuse kohta leiame ladinakeelsest teosest Hendriku Liivimaa kroonika. Kroonika hõlmab küllaltki pikka perioodi, alates misjonitöö esimestest sammudest liivlaste juures 1180. aastatel kuni Saaremaa allaheitmiseni 1227. aastal. Ristiusustamise käsitelu kõrval sisaldab kroonika tähelepanukuid eestlaste kommete, usundi, keele, rahvalaulu, isiku-ja kohanimede, põlluharimise ning muudegi elunähtuste kohta. Taani hindamisraamat Liivimaa vanema riimikroonika Liivimaa noorem riimikroonika Katekismus Esimene säilinud eestikeelne raamat on Wanradti ja Koelli katekismus, milles seisab kõrvuti saksa ja eesti keelne tekst. Katkekismus oli lühike usuõpik. Esitas kristliku õpetuse olulisema ainestiku kokkusurutud kujul. Martin Lutheri väike katekismuse järgi on kujunenud eesti rahva eetilised tõekspidamised. Baltisaksa kirjanikud(keele arendajad) Georg Müller oli abipastor, kes kirjutas eesti keelseid jutlusi. Tema koostatud on 39 jutlust
erirühmadena, küll vististi oma eneste vanematega eesotsas, sakslaste ülemjuhatuse all võitlesid. Saarlaslega 1255. a. tehtud rahulepingu järele kohustatakse näit. saarlasi ordu sõjakäikudest osa võtma, talvel oma ratsaväega, suvel oma laevadega, kaastegevad olles orduga kõikide vastu, kes vägivaldselt ja ülekohtuselt ordule kallale kipuvad (U. B, 285). Eestlaste abivägedel oli sakslaste sõjaväes, kurelaste abivägede kõrval, suur, vahel otsustav tähendus (v. Riimikroonika, rida 826 j.; ka Durbeni lahingu kirjelduses). Paistab, et eestlastele olid sõjakäigud, iseäranis ehk röövretked, meeltmööda. Ka omavahelistest sõdadest ordu ja piiskopi vahel pidid pärismaalased osa võtma või selle all kannatama. Sõjalise kaitse alal etendasid eestlaste juures teatavasti maalinnad suurt osa. Kuidas oli maalinnadega lugu sel ülemineku ajajärgul? Kas kõik hävisid võitlustes kuni 1227. a. või kisti pärast maha ja jäid parandamata ning tarvitamata?
Kooliharidus: ladinakeelne; ladinakoolid vähem vaimulikku sisu, seal õppisid linnakodanike ja kaupmeenste lapsed; toomhärrasid õpetati toomkoolides; igas piiskopkonnas oli 1 toomkool; 1319. a. asutati toomkool Tallinnasse, kus praegu on ballettikool; eestlased keskajal koolis ei käinud. Klooster kui keskus: sai majandus- ja usukeskuseks, mungad tegelesid aianduse, põllumajanduse ja meditsiiniga. Kirjasõna: Alam-Saksa kees, Liivimaa noorem riimikroonika, Tallinna ja Tartu riimprotokollid. Sakraalehitised ja kunst: vaimuliku sisuga ehitised; kirikud (Jaani, Oleviste, Niguliste); kloostrid (Dominiiklaste, Padise, Kärpna, Pirita). Maailmapilt: eestlastest linnakondanikke polnud, olid saksa kaupmehed. Seos Lääne-Euroopaga: Eeestisse jõudsid kerjusmungaordud, tsisterlased, dominiiklased ja frantsisklased. Hansa liit Eestist kuulusid sinna Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Norrat, Venemaad, Inglismaad ja Eestit
annaabi.ee 
