varem eksisteerinud riigid väljendavad oma valmisolekut uue riigiga normaalsete suhete jaluleseadmiseks, ning rahvusvahelisest õigusest tulenevate õiguste ja kohustuste täitmiseks tema suhtes. Seda akti nimetatakse riigi rahvusvaheliseks tunnustamiseks. 5 Teisisõnu ongi riigi tunnustamine rahvusvahelis-õiguslik toiming, millega üks riik määratleb teise riigi rahvusvahelise õigussubjektsuse. Tunnustamine tähendab, et riik on täitnud riikluseks vajalikud nõuded. Rahvusvahelises õiguses puuduvad kindlad kriteeriumid ja reeglid, mille alusel otsustatakse millist riiki tunnustada ja millist mitte. Tunnustamine või mitte tunnustamine on iga riigi individuaalne poliitiline otsus ning selleks puudub igasugune seaduslik kohustus. 6 Seega ei ole riikide tunnustamiseks mitte mingisugust kindlat seadust, vaid see on siiski pigem poliitiline otsus. Autori arvates on selline otsustusvabadus õigustatud, sest kui tunnustamiseks
rahvusvahelises õiguses. Riikide tunnustamine Kaks teoreetilist lähenemist: a. Konstitutiivne teooria – tunnustamine loob uue riigi ning annab talle rahvusvahelise õigussubjektsuse. Ehk riik tekib siis, kui teised riigid seda tunnustavad b. Deklaratiivne teooria – tunnustamine ei saa riiki luua. Riik omab rahvusvahelist õigusvõimet tegelikult asjaolust tulenevalt. Kui on täidetud riikluseks vajalikud tingimused, siis on riik tekkinud koos sellest tulenevate rahvusvaheliste õiguste ja kohustustega. Tänapäeval on populaarsem deklaratiivne tunnustamine. Lisaks eristatakse veel: 21 a. de iure tunnustamine – lõplik tunnustamine, mida ei saa tagasi võtta. b. de facto tunnustamine – ajutine tunnustamine, mis ei pea viima (aga võib) de iure tunnustamiseni
Kindlaksmäär terr: ei pea olema täielik; riiklust ei mõj teise riigi faktiline kontr terr üle. Valitsus: teost efektiivset kontr terr ja elanikkonna üle. Riiklus ei ole valitsus. Võime astuda suhtesse teiste riikidega: õiguslik sõltumatus Riikide ja valitsuste tunnustamine Rv-se õ-se subj ühepoolne tahteavaldus, millega määratletakse teise tõelise või väidetava rv-se õ- se subjekti staatus rv-ses õ-ses. Riigi tunnust täh, et riik on täitnud riikluseks vajalikud nõuded. Valitsuse tunnust täh, et valitsusel on riigis efektiivne kontroll (kaasn riigi tunnust, mitte vastupidi). Riikide tunnust teooriad: Konstitutiivse teooria kohaselt loob tunnustamine uue riigi ning annab talle rv-se õigussubjektsuse. Pole tähtis, millal riik tekkis. Deklaratiivse teooria: tunnustavad riigid juba tekkinud olukorda. Riik omandab õigusvõime tulenevalt olukorrast, mitte tunnustamisest. Domineeriv. Eristatakse 8:
suhtes kehtiva muu rahvusvahelise kohustuse rikkumisest. 3. Kui osalisriik võib eelmiste lõigete kohaselt viidata asjaolude olulisele muutumisele kui lepingu lõpetamise või sellest taganemise alusele, on tal samuti õigus viidata sellele muutumisele kui lepingu peatamise alusele. Riik Riigi tunnustamine on rahvusvahelis-õiguslik toiming, millega üks riik määratleb teise riigi rahvusvahelise õigussubjektsuse. Tunnustamine tähendab, et riik on täitnud riikluseks vajalikud nõuded. ksisteerib kaks lähenemist riikide tunnustamisele: konstitutiivne teooria, mille kohaselt saavutab riik õigussubjektsuse, kui enamik riike on teda tunnustanud. Deklaratiivne teooria on tänapäeval valitsev. Selle kohaselt muutub riik õigussubjektiks siis, kui ta faktiliselt täidab riigiks olemise eeldusi. Tunnustamisega riigid üksnes möönavad olemasolevat olukorda. Valitsuse tunnustamine. Kui valitsus vahetub tavapäraste valimiste tulemusena, siis ei vaja
annaabi.ee 
