Seaduse ja ühiskondliku arvamusega. 14.Millisest kahest põhimõttest lähtub J.S.Mill otsustades inimese tegevusvabaduse üle? 1)Tegudes mis puudutavad inimest ennast, siis see ei peaks olema seadustega reguleeritud. 2)Teod, mis puudutavad ühiskonda ja teisi. 15.Kelle puhul ühiskonnas ei kehti vabaduse põhimõte?Miks? Milli jaoks ei ole indiviidid lapsed kuna lapsed ei vastuta oma tegude eest, kuna nad on alaealised.Ning ka invaliidid. 16.Kas despootia riigivormina on Mill`i arvates õigustatud?Selgita? Jah:kui on tegemist ühiskonnaga kes ei oska otsuseid vastu võtta kriisi olukorral. 17. a) Kas alkoholi hinda võib tõsta?- Jah, sest see pole igapäevane kaup ning meil on vabadus seda osta või mitte osta. b) Kas hariduse omandamine peab olema kohustuslik?- Jah, sest haridust hakatakse omandama lapsena ja Milli arvates laste puhul ei saa rakendada vabaduse põhimõttet, sest nad ei vastuta oma tegude eest c) Kas piima hinda võib tõsta
iseloomu. riik muutus avalik-õiguslikuks subjektiks. kõige kaugemale on selline areng läinud rootsi kuningriigis. põhiseaduse järgi on rootsi kuningas riigipea, kes juhatab teatud juhtudel ka valitsuse istungi, kuid kui kuningas tahab riigist lahkuda, siis peab saama valitsuse nõusoleku. kui kuningas ei suuda 6 kuud oma ülesandeid täita, siis otsustab Riksdag kas seda tuleb vaadata tagasiastumisena ja et kuningas ei ole võimul jumala tahtest vaid parlameni armust. riigivormina võib monarhia esineda mitmel kujul, esiteks pärilikuna, kus troon kuulub kindlale perekonnale, ehk dünastiale nt inglismaa, rootsi. teiseks on valitav monarhia. kolmandaks absoluutne monarhia. neljandaks konstitutsiooniline monarhia, kus kuninga võimu piirab parlament(rootsi, taani, norra, luksemburg). eriliseks on näiteks andorra vürstiriik, riigi korralduse iseärasuseks on seal kaasvürstlus seetähtendab et riigipeaks on kaks isikut. prantsusmaa president ja hispaania piiskop
Tänapäeval Saudi-Araabia. Kus valitseb kuningas ja kellele kuulub kõrgeim seadusandlik, täidesaatev, kohtu- ja usuvõim. Poliitilised erakonnad on keelatud ja valimisi ei korraldata. Demokraatia võimule tulekuga muutus ka monarhia iseloom- riik muutus avalik-õiguslikuks subjektiks. Riik ja monarhia on ühtsed. Monarh on riikliku võimu teostamise õiguse praktiliselt kaotanud ja täidab vaid esindusfunktsioone. Kuninga eesõigusaktid peavad saama kinnitust rahva poolt valitud valitsuselt. Riigivormina võib monarhia esineda: pärilik monarhia (dünastia), valitav monarhia, absoluutne monarhia ( puuduvad õiguslikud piirangud, monarh ainus vahetu riigiorgan). Konstitutsiooniline monarhia ( monarh annab riigile konstitutsiooni oma tahte aktina ja monarhi piirab parlament), seisuslik monarhia ( monarhi tasakaalustab esinduskogu), parlamentaarne monarhia (monarh on säilitanud ainult esinudsfunktsiooni) Vabariik
määratakse kindlaks tema tegevuse ajutised piirid (nt Riigikogu uurmiskomisjon, valitsuskomisjon, ekspertkomisjon jt). 8. Riigivalitsemise vormid Avalik võim, territoorium ja rahvas riikluse elementidena võivad esineda eri riikides erinevalt ja erinevates õiguspoliitilistes seostes, kujundades seeläbi erinevaid riigivorme. Ajaloo vältel on mitmesuguste majanduslike, sotsiaalpoliitiliste, ideoloogiliste ja muude tegurite toimel riigivormid pidevalt muutunud ja arenenud. Riigivormina tähistatakse: riigivalitsemise vorm, riikliku korralduse vorm, poliilist režiimi. Riigivalitsemise vormi all mõeldakse riigivõimu seesmist organisatsiooni, st kõrgemate riigivõimuorganite loomise, ülesehiteuse ja omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid teiste riigiorganite ja indiviididega. Eristatakse monarhiaid ja vabariike. Peamiseks eristamiskriteeriumiks on riigipea institutsioon. Monarhia – kõrgeim riigivõim kuulub monarhile, võim omandatakse pärimise teel ja
annaabi.ee 
