põhjaosas, seal, kus Tallinna mnt. ristub jõega. Ka 1917. aasta revolutsioonilised sündmused kulgesid Raplas töörahva aktiivsel toetusel. Selleks ajaks oli kohapeal välja kujunenud klassiteadlik proletaariaat, kel oli tihe side Tallinna töölistega. Enamlaste juhiks kujunes kohaliku ministeeriumikooli juhataja Anton Künnapuu (1864 - 1919), kes oli Raplasse elama asunud seoses kooli avamisega 1913. aastal. Tema tütar Olga Lauristin (1903) oli Rapla rahva esimene saadik uude riigivolikogusse juulis 1940 ning NSV Liidu Ülemnõukogusse jaanuaris 1941. Raplast on pärit Anton Vaarandi (1901 - 1979), ajakirjanik, kellele 1965. aastal anti Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetus. Tänapäev. Rapla linna kiire areng algas tema nimetamisega rajoonikeskuseks 1950. aastal. Sellest ajast on linna elanike arv kasvanud üle 4 korra, ehitatud arvukald haldus-, teenindus- ja tootmishooneid, kommunaal- ja eramaju, välja arendatud tänava- ja tehnovõrgud.
Priiuse põlistamine päev Ainukordse päeva puhul, mil Eesti s õjajärgne iseseisvus möödub kestuselt sõjaeelsest, kutsuvad ühendused ja riigiasutused rahvast sinimustvalget värvikombinatsiooni näitama. Ehkki meil on tänavu võimalus tähistada pidulikult Eesti Vabariigi 95. aastap äeva ning viie aasta pärast koguni oma riigi ümmargust, 100 aasta juubelit, on 24. veebruari pühitsemise igaaastane kava lipuheiskamisest ja paraadist kuni õhtuse piduliku kontserdi ja riigipea vastuv õtuni kõigile hästi tuntud. Tänavu 27. mär tsil tähistatav sündmus on aga ainukordne, sest teist sarnast p äeva, mil nö sõjajärgne vaba Eesti möödub oma kestuselt sõjaeelsest Eestist, enam ei tule. Sel puhul esitab president Toomas Hendrik Ilves 26. m är tsi õhtul televisioonis priiuse põlistumise ainelise mõtiskluse. 27. mär tsi hommikul läheb ETV «Terevisioon» vähemalt mingis osas eetrisse Toompealt Stenbocki majast ja on samuti p ...
Piirati kodanikuvabadus. Vaatamata näiliselt demokraatlikumale iseloomule, võimaldas põhiseadus jätkata autoritaarset valitsemist. 5) ,,Juhitav demokraatia". Valimised Riigivolikokku ühendati EV 20.aastapäeva pidustustega. Isamaaliidu ja Riikliku Propaganda Talituse initsiatiivil moodustatud Rahvarinne Põhiseaduse Toetuseks, seadis üles 80 valitsusmeelset kandidaati 1 igas valimisringkonnas. Tänu enamusvalimiste põhimõttele pääses Riigivolikogusse vaid 16 opositsionääri. Et parlamendi mõlemad kojad ja kohalike omavalitsuste esindajad esitasid vaid 1 presidendikandidaadi, siis jäid presidendi valimised rahva poolt ära ning aprillis 1938.a. kinnitati EV I presidendiks K.Päts. Mõni päev hiljem astus ametisse uus valitsus, eesotsas peaminister Kaarel Eenpaluga (asus teostama nn. Juhitava demokraatia poliitikat). J.Laidoner jäi ülemjuhatajaks.
varikandidaadid. Varikandidaate esitati ka nendes ringkondades, kus oli tegemist mitme opositsioonilise kandidaadiga. Valimised 24-25.02.1938. Valimistulemused: väga omapärased. RR kandidaadid: 46,8%, (kohti 46) RR mittekuuluvad 53,4% (kohti 26). 8 ülejäänut RR kandidaadid, kes kandideerisid ringkondades, kus opositsioonilisi kandidaate polnud ja said kohe. Märtsis 1938 moodustati ka VI RK ülemkoda (Pätsi nimetatud, kui ameti poolest sinna, mõned ka valitud liikmed). Kui riigivolikogusse läksid mingil määral ka opositsioonilised. Riiginõukogud aga kõik valitsusmeelsed. VI RK 21. aprill 1938 astus ametisse. Volikogu esimeheks Jüri Uluots, Nõukogu esimeheks Mihkel Pung. RK esimeseks ül-ks oli presidendi valimine. Kõigepealt tuli esitada kandidaadid. Rvolikogu 1, Rnõukogu 1, KOVte-esindus 1; Valimised ei olnud otsesed üldvalimised, vaid mitmejärgulised ja üsnagi kaudsed. Presidendikandidaatide esitamine pidi aset leidma 23.04. Kõik esitasid Pätsi.
Osales vähemalt 4 opositsiooni rühmitust ja terve hulk nö metsikuid, kelle erakonda selja taga ei olnud. Valimised 24-25.02.1938. Valimistulemused: väga omapärased. RR (Rahvarinne) kandidaadid: 46,8%, (kohti 46) RR mittekuuluvad 53,4% (kohti 26). 8 ülejäänut RR kandidaadid, kes kandideerisid ringkondades, kus opositsioonilisi kandidaate polnud ja said kohe. Märtsis 1938 moodustati ka VI riigikogu ülemkoda (Pätsi nimetatud, kui ameti poolest sinna, mõned ka valitud liikmed). Kui riigivolikogusse läksid mingil määral ka opositsioonilised. Riiginõukogud aga kõik valitsusmeelsed Esimeseks ülesandeks valida president. Valiti Päts, ülekaalukalt. Ta määras ametisse valitsuse. 09.05.1938 – Vabariigi president kinnitas ametisse Kaarel Eenpalu valitsuse. Eenpalust sai seaduslik peaminister. Mitmed muudatused valitsuse koosseisus. juhitav demokraatia; Peaasjalikult jätkati endist autoritaarset poliitikat. Muudatusi vähe. Ainus tõeline, sisuline
annaabi.ee 
