58 Eelarvele esitatud nõuded- ühtsus , täielikkus, reaalsus,avalikkus 59 Eelarve tasakaalustamise võimlused- kulude vähendamine maksude suurendamine, riigilaenude, võlapaberite väljaandmine, et saada kodanikelt , lisavaheneid, varade müük , paberraha emissioon 60 Riigieelarve tululiigid- laekumised maksudest koormised, lõivud, trahvid jm, tulud tulud riigiettevõtetest- ja asutustest, riigivaradest ning ka riigile kuuluvatest aktsiatest jm, väärtpaberitest sise- ja välislaenud riigi poolt antud ja tagastatud laenuja saadud intressid eelarveaasta alguses olemasolevate vahendite jääk muud laekumised RE kululiigid- Assigneeringud Riigikogu, Vab.Presidendi, õiguskantsleri, Riigikohtu, Riigikantselei ja
Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2013 aastal! Riigieelarve tulud 1.Laekumised maksudest (vastavalt maksuseadustele). Eesti riigieelarvesse laekub kõige enam tulusid sotsiaalmaksust, käibemaksust, ja üksikisiku tulumaksust. Lisaks laekub raha ka erinevatest aktsiisimaksudest nagu näiteks mootorikütuseaktsiisist, alkoholiaktsiisist ja tubakaaktsiisist. 2.Koormised, lõivud, trahvid jm. tulud 3.Tulud riigiettevõtetest jm-st riigivaradest sh. riigile kuuluvatest aktsiatest jm. väärtpaberitest 4.Sise- ja välislaenud 5.Laenude intressid 6.Rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised 7.Eelarveaasta alguseks olemasolev vahendite jääk. 8.Muud laekumised 48. Riigieelarves kulude jaotus (kindlaksmääratud, arvestuslik, ülekantav kulu). ·Kindlaksmääratud kulu - kulusummat ei ole lubatud ületada ega üle kanda järgmisesse eelarveaastasse;
Eesti Riigieelarve seaduslikud alused: Riigieelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra sätestab riigieelarveseadus. Seaduse kohaselt koosneb eelarveaasta kõigist riigi tuludest ja kuludest, mis on viidud tasakaalu. Riigieelarveseaduse kohaselt on tuludeks: laekumised riiklikest maksudest, vastavalt maksuseadustele ja koormised, lõivud, trahvid jm tulud vastavalt konkreetsetele seadustele. Tulud riigiettevõtetest, asutustest, riigivaradest, riigi aktsiatest ning teistest väärtpaberitest. Sise- ja välislaenud. Riigile tagastatud laenud ja saadud intressid. Eelarve peamiseks tuluallikaks on riiklikud maksud. Riigieelarve kulud on vastavalt seadusele 1. assigneeringud (vahendite eraldamine), presidendi kantselei, riigikogu kantselei, riigikontrolli, õiguskantslerikantselei, riigikohtu, riigikantselei ja ministeeriumite valitsemisalade finantseerimiseks. 2
ekspordilt või transiidilt (loetakse maksudeks); riigilõivud notariaalsetelt ning sellega võrdsustatud toimingutelt ning nn tempelmaks, mis sisuliselt on samuti eriline lõivu iseloomuga makse toimingu või dokumendi pealt (neid ei loeta tavapärasteks maksudeks, seetõttu kasutataksegi üldistavat terminit makse ning konkreetse makse nimetust lõiv, tempelmaks). Riigitulude muudeks siseallikateks võivad olla veel tulud riigivaradest (rent), intressid hoiustelt, aga samuti siselaenud (saadakse vastavate obligatsioonide müügist, mis hiljem kustutatakse, st ostetakse tagasi). Riigitulu levinuim välisallikas on riigilaenud (välislaenud). Tegemist on riikliku krediidisuhtega; riikliku krediidi õigussuhte sisuks on olustik, kus õigussuhte üheks pooleks (vastavalt kas võlgnikuna või võlausaldajana) on avalik-õiguslik isik - riik (võib olla ka omavalitsusüksus samuti avalik-õigusliku isikuna)
annaabi.ee 
