............................................................................................................................................... 14 ............................................................................................................................................... ............................................................................................................................................... 2.6. Milliste seisukohtadega riigivanemate märgukirjast nõustuksite / ei nõustuks? Põhjendage oma seisukohta. (4 p). I seisukoht 2p ............................................................................................................................................... 15 ........................................................................................................
seepärast, et meie hooldamise aeg ei ole veel lõppenud. /---/ Seepärast olgu täna kõigile teatavaks tehtud, et valitsus ei kiirusta valimiste ettevõtmisega. Need abinõud, mis seni korra alalhoidmiseks maksvusel olnud, jäävad maksvaks. /---/ Päevaleht. 2. märts 1936. Allikas C. Endiste riigivanemate märgukiri riigivanem K. Pätsile 30. oktoobrist 1936. /---/ Kui Teie valitsus alustas praeguse valitsemisviisi rakendamist, sündis see ajutise vajaduse tähe all, mille möödudes pidi pöörduma tagasi normaalsete olude juurde. /---/ Meie ei ole mitte ainult juba kolm aastat olnud ilma sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabaduseta, mis on õiguslikule riigile eriti tähtsad ja rahva
Vabadussõjalaste Keskliidust kujunes peagi välja poliitiline survegrupp, kellega võisid liituda ka vabadussõjas mitteosalenud. Rahva seas isegi ootamatult hästi vastu võetud liit ületas kõigi poliitiliste parteide koguliikmeskonna ning seadis uues olukorras sihiks asjade parandamise riigis. See eeldas aga võimule tulekut. Siinkohal sattusid ohtu võimu armastama hakanud poliitilised juhtfiguurid. Kui 1934.aasta Riigivanemate valimise võitis ülekaalukalt vapside esindaja Andres Larka, korraldasid Konstantin Päts ja Johann Laidoner sõjaväelise riigipöörde, keelustades EVL tegevuse ning pannes alguse nn ,,vaikivale ajastule". Avalikkusele põhjendati seda küll vabadussõjalaste väidetava vägivaldse võimuhaaramiskava ilmsikstulekuga, kuid valimiste tulemuste valguses tundub see endiselt rumala õigustusena võimu enese käes hoidmiseks.
põhiseaduslik kriis. 1.12.1924 uus poliitiline jõud vapsid, ees otsas olid A.Larka, A.Sirk. 1933 tuleb II põhiseadus, olulised võrreldes esimesega riigikogu liikmete arv langeb 50 ja eesti peab saama endale presisenti. ül 1-5 1.kuna ta tahtis anda riigikogule võimaluse otsustada, kelle hoolde usaldada see uus ülesanne. Muudeti põhiseadust, valitsus oli ebapobulaarne J. Tõnissonil. 2.Eesti riigi esimese presidenti kohale andsid tulemused riigivanemate kandidaatidele allkirjade kogunemisel. Oli see et Laidoner ja Päts said vähem hääli kui Larka 3.Esimeses ei teadnud et peavad oma oamde vastu sõdima aga teises teadsid seda. 4. Erakonnad kuulutati, tehti üks erakond, loodi Isamaa lii, ajakirjandusele määrati insuur. 14.12.12 1937 kutsuti kokku rahavus kogu ülesanndeks uue põhiseaduse koostamine. Saedusandlik võim muudeti 2 kojaliseks oli riigivolikogu 80 liigt ja riigi nõukogu 40 liiget. Esimene president K.Päts 1938.
Nii kiitvaid kui ka laitvaid. Allikas D nõustub tema tegevusega, kuid allikas C kirjeldab kõiksuguseid negatiivseid tagajärgi. Allikas B on positiivne Allikas A neutraalne Millega põhjendab Päts oma tegevust? Kedagi teist poleks tema asemele panna, seetõttu on tema edasine riigi juhtimine kõige õigem. Millise hinnangu annab Vapside taotlustele Elmar Tambek? Vapsid oleksid Eestis diktatuuri kehtestanud Milliste seisukohtadega riigivanemate märgukirjast nõustuksid/ ei nõustuks, too välja kaks seisukohta koos põhjendustega. 1. Isamaaliit on poolametlik ei nõustu kampaaniad 2. ilma vabadusteta kaitseseisukord 6.05.09 Eesti pärast Konstatin Pätsi võimule tulekut Kohe peale võimuhaaramist kuulutati Eestis välja kaitseseisukord. Esialgu kuulutati see välja 6 kuuks. Sügisel 1934 pikendati seda aastaks. Ja seda tehti igal aastal uuesti. See tõi
kandidatuuri. Ka Pätsi puhul tehti nähu, nagu tegemist ei oleks poliitilise komiteega. Neljanda kandidaadi esitasid sotsialistid - August Rei - tema võimalusi riigipea kohale saada loeti väiksemaks kui teistel kandidaatitel. Sotsialistid ise olevat lootnud sellele, et esimeses valimisvoorus ei saa keegi 50% häältest. Loodeti, et kodanluse hääled killustuvad. Samas ei maksa ka August Rei Kandidatuuri maha kanda. Riigivanemate valimiskampaania algas oma kandidaatide tutvustamisega. 1934. aasta sobis hästi 3 peamise kandidaadi üleskiitmiseks: Laidoner 50. aasta juubel, Pätsi 60. aasta juubel ja Larka 55. aasta juubel. Anti välja raamatud kõigi 3 kandidaadi auks. Larka puhul vabadussõjalased tegid veel ühe lükke - tarvis koguda 10 000 toetusallkirja, langes kokku Larka sünnipäevaga - kutsusid tegema Larkale tegema kingitust ja koguda päevaga 10 000 allkirja ja see ka õnnestus
annaabi.ee 
