Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"riigivaimulikud" - 4 õppematerjali

Poliitiline ajalugu keskaeg
22
docx

Poliitiline ajalugu keskaeg

Tihti jäeti piiskopi või kloostriülema koht mõneks ajaks vakantseks, sest siis läksid kõik tulud kuningale. Lõpus kuulus kuningale spoolia-õigus (Spolienrecht), st. õigus surnud vaimuliku vallasvara endale võtta, sest see oli tekkinud kirikliku lääni tuludest. Sellest tekkinud pinged hakkasid viima investuuritülini. OTTODE RENESSANSS: Tugeva keskvõimuga ottoonid üritasid taastada antiikaegset kunsti ja kultuuri. Säilitati antiikseid käsikirju, osad riigivaimulikud oskasid kreeka keelt nt Cologne peapiiskop Bruno, kes õpetas ka teistele. Ainsaks tsivilieeritud kunstiks peeti klassikalist, ainsaks hariduseks Ladina haridust, ainsaks impteeriumiks Roomat. INVESTUURITÜLI: Rooma paavstide ja Euroopa valitsejate vaheline võitlus. 11.-12. Sajandil piiskoppide ja abtide ametisse määramise õiguse- investuuri- pärast. Algas 1075, kui kirikukogu paavst Gregorius VII juhtimisel kuulutas ilmalike valitsejate investuuriõiguse kehtetuks .1076

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
Keskaja poliitiline ajalugu
23
doc

Keskaja poliitiline ajalugu

õigus surnud vaimuliku vallasvara endale võtta, sest see oli tekkinud kirikliku lääni tuludest. Sellest tekkinud pinged hakkasid viima investuuritülini. Ottode renessanss ­ Tugeva keskvõimuga ottoonid üritasid taastada antiikaegset kunsti ja kultuuri. Tegelikult polnud vaimulikud üldse riigikiriku vastu ja tundsid, et teenides kuningriiki, käituvad nad Jumala ja kiriku huvides. Tänu neile toimus ka kunsti ja kirjatöö taastund. Säilitati antiikseid käsikirju, osad riigivaimulikud oskasid kreeka keelt (nt Cologne'i peapiiskop Bruno, kes õpetas välja ka teisi vaimulikke). Ainsaks tsiviliseeritud kunstiks peeti klassikalist, ainsaks hariduseks Ladina haridust, ainsaks impeeriumiks Roomat. Franki ehk Saali dünastia - Frankimaalt pärinev 1024-1125 Saksa-Rooma riiki valitsenud dünastia: Konrad II (1024-1039), Heinrich III (1039-56), Heinrich IV (1056-1106), Heinrich V (1106-1125). 1024 suri viimane Saksi dünastia esindaja järglasteta, Saksamaa eliit valis uueks

Ajalugu → Ajalugu
146 allalaadimist
Poliitiline ajalugu Euroopas
20
doc

Poliitiline ajalugu Euroopas

õigus surnud vaimuliku vallasvara endale võtta, sest see oli tekkinud kirikliku lääni tuludest. Sellest tekkinud pinged hakkasid viima investuuritülini. Ottode renessanss ­ Tugeva keskvõimuga ottoonid üritasid taastada antiikaegset kunsti ja kultuuri. Tegelikult polnud vaimulikud üldse riigikiriku vastu ja tundsid, et teenides kuningriiki, käituvad nad Jumala ja kiriku huvides. Tänu neile toimus ka kunsti ja kirjatöö taastund. Säilitati antiikseid käsikirju, osad riigivaimulikud oskasid kreeka keelt (nt Cologne'i peapiiskop Bruno, kes õpetas välja ka teisi vaimulikke). Ainsaks tsiviliseeritud kunstiks peeti klassikalist, ainsaks hariduseks Ladina haridust, ainsaks impeeriumiks Roomat. Franki ehk Saali dünastia - Frankimaalt pärinev 1024-1125 Saksa-Rooma riiki valitsenud dünastia: Konrad II (1024-1039), Heinrich III (1039-56), Heinrich IV (1056-1106), Heinrich V (1106-1125). 1024 suri

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
Keskaeg - Poliitiline ajalugu
43
pdf

Keskaeg - Poliitiline ajalugu

Rooma impeeriumi taastatuks. Rooma sai pealinnaks, millest pidi valitsema kogu keisririiki Galliast Slaavimaani. Eesmärgiks sai nüüd Gallia, Slaavimaa ning eriti Itaalia vallutamine. Samas aastal 1000 tunnustas Otto III Poola ja Ungari iseseisvust. Enne kui "uus Rooma" jõudis valmida suri Otto ära. Ottode Reichskirche. Keiser läänistas vaimulikele mittepärilikke lääne, sai vaimulikud oma vasallideks ja kindlustas nii nende lojaalsuse riigile. Vaimulikud allusid otse keisrile (nn riigivaimulikud), mitte hertsogitele või paavstile. Vaimulikud saavad riigiametid ­ muutuvad riigivõimu tugevdavaks ametkonnaks, täielik immuntieet (vabahärrast kirikufoogtil ka kohtuvõim), mille eest peavad piiskopod tasuma koormisi (2/3 riigi sõjaväest ja maksudest). Kirikust saab Saksamaa ühtsuse tagaja. Tühjaks jäänud kirikulääne ei pidanud keiser uuesti läänistama, vaid hoidis neid enda käes ja sai nii lääni tulud. Ottode Reichskirche oli investituuritüli põhjuseks.

Ajalugu → Keskaeg
35 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun