arenenud ja muutunud. Tänapäeval seostatakse sotsiaalset võimu riigi ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ning on erinevates vormides omane igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele alates perekonnast ja lõpetades riigiga. (Kiris, 2012, lk 8.) Riigiteooriad 1990-ndate aastate alguseks välja kujunenud riigiteooriate põhiseisukohtadest annab hea ülevaate Eesti Haldusjuhtimise Instituudi poolt kirjastuses Külim 1995. aastal välja antud eesti keelde tõlgitud Patryk Dunleavy ja Brendan O`Leary teos „Riigiteooriad. Liberaalse demokraatia poliitika“. Selles teoses esitatud ülevaadet peetakse oluliseks, sest vaja on mõista kuidas meie poliitiline süsteem toimib. Selle mõistmiseks on omakorda oluline mõista, kuidas toimib riik. Teoses esitatud seisukohad saab kokku võtta alljärgmiselt.
kontseptsioonid (riik on nn Grundnorm ehk moraalse autoriteedi absoluutne allikas). Anglo-ameerika süsteemis on eriti pärast Esimest maailmasõda aga valdavad sotsioloogilised (riigi ja õiguse funktsionaalsed) doktriinid ja kontseptsioonid - see nähtus on jälgitav ligikaudu XIX saj. keskpaigast kuni II Maailmasõjani. Pärast seda on teooriates eriti viimastel aastakümnetel täheldatav järjest suurenev vastastikuste mõjutuste saamine ning eriti riigiteooriate osas sotsioloogiliste käsituste levimine. Taustaks sellele on tendents, et sotsiaalsete protsesside reguleerimisel loovutab kaasaegne riik järjest enam traditsiooniliselt temale omistatavaid funktsioone kas nn parariiklikele (kvaasiriiklikele) või erastruktuuridele. Põhiline lahkmejoon käsitustes tundub tänapäeval kulgevat ühelt poolt riigi organisatsioonilise ning teiselt poolt funktsionaalse käsituse vahel.
doktriinid ja kontseptsioonid (riik on Grundnorm ehk moraalse autoriteedi absoluutne allikas). Anglo-ameerika süsteemis on eriti pärast Esimest maailmasõda aga valdavad sotsioloogilised (riigi ja õiguse funktsionaalsed) doktriinid ja kontseptsioonid - see nähtus on jälgitav ligikaudu XIX saj keskpaigast kuni II Maailmasõjani. Pärast seda on teooriates eriti viimastel aastakümnetel täheldatav järjest suurenev vastastikuste mõjutuste saamine ning eriti riigiteooriate osas sotsioloogiliste käsituste levimine. Taustaks sellele on tendents, et sotsiaalsete protsesside reguleerimisel loovutab kaasaegne riik järjest enam traditsiooniliselt temale omistatavaid funktsioone kas nn parariiklikele (kvaasiriiklikele) või erastruktuuridele. P.2. Kontinentaalne ehk romaani-germaani õigussüsteem Kontinentaalne ehk romaani-germaani suur õigussüsteem tekkis XII-XIII saj mandri-Euroopa keskosas
arenenud ja muutunud. Tänapäeval seostatakse sotsiaalset võimu riigi ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ning on erinevates vormides omane igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele alates perekonnast ja lõpetades riigiga. (Kiris, 2012, lk 8.) 157 Riigiteooriad 1990-ndate aastate alguseks välja kujunenud riigiteooriate põhiseisukohtadest annab hea ülevaate Eesti Haldusjuhtimise Instituudi poolt kirjastuses Külim 1995. aastal välja antud eesti keelde tõlgitud Patryk Dunleavy ja Brendan O`Leary teos ,,Riigiteooriad. Liberaalse demokraatia poliitika". Selles teoses esitatud ülevaadet peetakse oluliseks, sest vaja on mõista kuidas meie poliitiline süsteem toimib. Selle mõistmiseks on omakorda oluline mõista, kuidas toimib riik. Teoses esitatud seisukohad saab kokku võtta alljärgmiselt.
annaabi.ee 
