aastal. Tegemist on satiiriga Prantsuse absolutismi ja ühiskondliku elu pihta. Teoses jutustavad kaks Prantsusmaad külastavat pärslast. 1734. aastal avaldas ta raamatu ,,Mõtisklused roomlaste suuruse ja languse põhjustest". Läbi Antiik-Rooma olude analüüsimise kritiseeris autor Prantsusmaa olusid. 1748. aastal ilmus peateos ,,Seaduste vaim", 31 raamatust koosnev arutlus. See raamat tõlgiti paljudesse keeltesse ja avaldas suurt mõju kodanlikule riigiteooriale ja hiljem ka paljude maade riigikorrale. Raamatus analüüsib Montesquieu kolme peamist valitsusvormi, milleks on despootia, monarhia ja vabariik. Despootia on monarhi piiramata võim. Sellises ühiskonnas on liikumapanev jõud hirm. Vabariiki hindab ta kõrgelt, kuid arvab, et kaasajal on see võimatu. Vabariik sobib ainult väikestele territooriumitele. Ideaalseks riigikorraks loeb ta konstitutsioonilist monarhiat, eeskujuks siinjuures Inglismaa.
Siit avanebki Hobbes'i maailmapildi inimese olemus- hirm-ükskõik võib tappa ükskõik kelle. Surmahirm on inimesele sama loomulik kui kivi maha kukkumine. Looduslikus seisundis, kus pole väärtusi, seadusi ega käitumisreegleid, on igaühe loomulikuks kalduvuseks aidata mõeldavate vahenditega kaasa alalhoiule- Inimene on inimesele hunt.(3) 3.3 Riik. See materialistlik inimeseteooria on lähtekohaks Hobbes'i filosoofia kõige tähtsamele ja jäävamale osale- tema riigiteooriale: enne kui inimesest saab kodanik, on ta loomu poolest olend, kes tahab ennast säilitada ja peale selle veel oma eksistentsi veel nautida. Ta tahab endale võimalikult palju aega ega hooli oma ligimesest. Ta ei ole oma loomult seltsi otsiv 4 olend nagu Aristotelese Zoon politikon, inimene on kui poliitiline loom, vaid uusaegne, pidevalt omataolistega konkureeriv kodanlane, varajane kapitalist.
eksisteeris ammu enne Machiavellit ja seda võib pidada niisama vanaks kui poliitikat. Juba Cicero ja Tacitus väitsid, et ühiskonna heaolu (utilitas rei publicae) nimel on moraaliseaduste rikkumine lubatav. (Tomson, 2000-2011) Machiavelli 16. sajandi alguses kirja pandud ideed on leidnud kinnitust läbi ajaloo tähtsamate sündmuste ning on ülimalt hinnatud ka tänapäeva poliitikas. Machiavellit võib lugeda erakordseks filosoofiks, kes on andnud nii uue suuna uusaja riigiteooriale, kui ka suutnud läbi oma reaalse poliitikakäsitluse väga täpselt välja tuua omadused, mis on vajalikud kõigile valitsejatele edu saavutamiseks. Viited Tomson, T. (2000-2011). Niccolò Machiavelli Il Principe, Saatesõna. Retrieved from http://www.hot.ee/maclap/principe/saatex.html
sõber arst William Harvey (1578-1657) vereringe näitel hiilgavalt tõestanud. Sellepärast saab Hobbesi arvates ka psühholoogilisi ajesid afekte nagu rõõm ja valu, armastus ja vihkamine, ihaldamine ja kartus seletada füüsilise enesesäilitamise instinktiga. See tung on paratamatu, järelikult ei saa inimese vabast tahtest juttugi olla. See materialistlik inimeseteooria (antropoloogia) on lähtekohaks Hobbesi filosoofia kõige tähtsamale ja jäävamale osale, tema riigiteooriale: enne kui inimesest saab kodanik, on ta loomu poolest olend, kes tahab ennast säilitada ja peale selle veel oma eksistentsiuuri nautida. Ta tahab endale võimalikult palju ega hooli oma ligimehest. Ta ei ole oma loomult seltsi otsiv olend nagu Aristotelese Zoon politikon, inimene kui poliitiline loom, vaid uusaegne, pidevalt omataolistega konkureeriv kodanlane, varajane kapitalist. Hobbesi kogemus kodusõdadega lõhestatud maailmast ütleb, et inimene on inimese hunt: homo homini lupus est
annaabi.ee 
