2)Kuidas saab meediat jagada erinevatessegruppidesse (mille järgi) + näited Eesti meediakanalite kohta. *ajakirjandus - Postimees, Õhtuleht, Saarte Hääl *Televisioon - Eesti Televisioon, Kanal2, TV3 *Raadio - Vikerraadio, Eesti Raadio, Sky+, Uuno. Meediat saab jagada ka kollaseks(nt Kroonika) ja mittekollaseks meediaks. Nende vaheline piir ei ole kunagi sirge, sest usaldusväärset infot võib saada ka seltskonnaajakirjadest ja mõnikord on kollasevõitu sõnum riigitelevisioonis. 3.HARIDUS JA KULTUUR(lk96-99 ja 100-102): 1)Millistest astmetest koosneb Eesti haridussüsteem (vt skeemi lk 96)? *Alusharidus. *Algharidus. (kohustuslik) *Põhiharidus. (kohustuslik) *Gümnaasium või keskeri või amet. *Kõrgharidus 2)Mida nimetatakse elukestvaks õppeks? Kogu elu kestev õppimine, teadmiste omandamine enda ümbert ja elukogemuse saamine. 3)Mida nimetatakse aineliseks (e. materiaalseks) kultuuriks, mida vaimsekskultuuriks?
maksimaalne põlemistemperatuur on ainult 1020 kraadi Sulamiseks peab kuumus püsima vähemalt 40 minutit. Pealegi põles kütus pärast plahvatust kohe ära ja edasi põlesid tornid madalamal temperatuuril . Detoneerimskahtlust on rõhutatud eriti WTC7 torni puhul, mida ei tabanud lennuk ja seda ametliku versiooni kohaselt kuumuskahjustuse tõttu, mis lähtus teistest tornidest. Selle WTC7 torni kokkukukkumise kohta tunnistas kuu pärast juhtunut riigitelevisioonis Larry Silverstein, et "me lõhkasime selle ise". Kõnealune kolmas torn kukkus niisiis kokku detoneerimise teel, nagu tehakse majade lammutamisel. Kriitikute sõnul aga ei ole võimalik detoneerimistöid teostada sellisel kiirusel, isegi mõne tunniga mitte. Selleks oleks pidanud eelnevalt leidma majade plaanid, tegema arvutused, siis tehniliselt ette valmistama lõhkamiste projekti ja teostama lõhkamise plaani, hankima lõhkeaine, vedama
(2014) ja Samorodni (2014) poolt, kelle sõnul oleks selline telekanal tähtis ka just eestivenelastele ühiskondliku ühendatuse ning aktsepteerimise tõttu. Ka intervjuu ETV+ peatoimetaja Darja Saarega väljendab seda: Saare sõnul on venekeelse kanali eesmärk panna vaatajaid tundma end ühiskonna täisväärtuslike liikmetena (Kopti, 2015). Ka Hendrik Alla (2015) kirjutab, et ETV+ hakkab Eesti ühiskonda ühendama. Aimar Ventsli (2015) arvamuslugu annab ka teise vaatenurga Vene riigitelevisioonis näidatud Darja Saarega tehtud intervjuule, omastades sellele tasuta reklaami sildi. Avaldatud on ka neutraalseid, ent informeerivat funktsiooni sisaldavaid artikleid, näiteks artikkel sellest, kuidas ETV+ hakkab näitama kultuuriteateid (Alla, 2015). Neutraalseks artikliks saab pidada ka Mihelsoni (2015) lugu sellest, kuidas ETV+ ei pruugi jõuda idavirumaalasteni, kelle teleantennid on pööratud Venemaa poole, vaadates sellega ebaseaduslikult Vene vabalevi telekanaleid.
3. analüüsitav artikkel koos töö autori märgetega Putin föderaalkogu ees: Krimm oli ja on Venemaa lahutamatu osa 18. märts 2014 13:59 Krimm oli ja on venelaste südames Venemaa lahutamatu osa, ütles Vene president Vladimir Putin täna föderaalkogu ees kõneldes. Pärast pöördumist kirjutas Putin alla Krimmi Vabariigi ja Sevastopoli Venemaaga ühinemise lepingule. Lepingu allkirjastasid üheskoos Putin ja Krimmi peaminister Sergei Aksjonov. Tseremooniat kanti üle Vene riigitelevisioonis. Enne seda peetud kõnes rääkis Putin, et Nõukogude Liidu juhi Nikita Hruštšovi 1954. aasta otsus anda Krimm Ukrainale on täis vigu. Samuti rõhutas Putini Vene parlamendi mõlema koja ühisistungil, et Krimmi pühapäevane referendum oli ajaloolise tähtsusega ja toimus kooskõlas demokraatlike reeglite ja rahvusvahelise õigusega. Vene president võrdles Krimmi referendumit Ukraina 1991. aasta iseseisvusdeklaratsiooni ja Nõukogude Liidust väljaastumisega.
annaabi.ee 
