Umbes 2000. aastaks likvideeriti saarel malaaria, saar kuulutati rahvuspargiks ja sinna tulek muudeti tasuliseks. Saarele tuleb aastas 655 tuhat külastajat, kaks kolmandikku neist tailased. Rahvuspargi pindala on 650 km² ja sellest 70% asub mandril. Saarel saab mootorrattaid nii üürida kui taksona kasutada. Üürida saab ka jahte. Turistidele pakutavad tegevused on matkamine, elevandiga sõitmine, kanuusõit mangroovimetsades ja sukeldumine. Changil on olemas riigitelevisiooni, satelliit-TV ja kaabel-TV levi, kohalik televisioon (Koh Chang Television), telefoniliinid, satelliittelefonisüsteem, mobiiltelefonilevi ja Interneti- ühendus. Saarel on postkontor ja paaris raamatupoes müüakse rahvusvahelisi ajalehti ja ajakirju. 13 Kokkuvõte Uurimistööd Tai kohta oli väga huvitav teha. Sain teada palju uut nii inimeste, kommete, looduse kui valitsuse kohta. Nagu alguses arvasin, said kõige huvitavamaks kombed ja
elektroonilisest ja trükimeediast. Aasta-aastalt on lisandunud otsepostitusreklaame, mis järjepanu täidavad elanike postkaste. Reklaami puudutavate õigusaktidega on reklaami sisu piiratud peamiselt eetilisest aspektist, näiteks ei tohi televisioonis alkoholi reklaamida enne 10 hilisõhtut, eesmärgiga säästa noori alkoholireklaami vaatamisest. Teistlaadi kaalutlustel - et tagada õiglast konkurentsi - jõuti riigieelarvest finantseeritava riigitelevisiooni (ETV) muutmiseni kommertsreklaamivabaks.mobiilside ja internet teenustevaliku muutmas. (Suurenev tarbimisvajadus, 2003) Rendi-, äri- ja isikuteenuseid osutavate ettevõtete ehk teenindusettevõtete tegevus näitas sajandivahetusel 11-protsendilist aastakasvu. Teenuste müügist omakorda hõlmas kolmveerandi äriteenuste müük, mille alla kuuluvad reklaam, suhtekorraldus, ärikonsultatsioonid, raamatupidamis- ja audiitorteenused
valitsust toetavalt demonstratsioonilt Moskvas. Mammi kannab seal Georgi lintidega kaunistatud plakatit «Obama, käed eemale meie pensionitest!». Ehk siis mängus on jälle ameeriklased. Eestis näib valitsevat teine «Käed eemale…!»-konsensus ehk kollektiivne kanali ETV+ mahamatmine (Ventsel, 2015).’’ 6. Tühi sõnamulin ’’Igal mündil on tegelikult kaks külge. Mul pole õrna aimugi, mida maksab Vene riigitelevisiooni saate või reklaami sisseostmine, kuid kindlasti maksab see nii mõnegi rubla (Ventsel, 2015).’’ ’’Saar, naeratav, kuid ilmselgelt unevõlas, distantseeris kanali poliitikast, öeldes, et ETV+ peamine eesmärk on mitte jätta vaatajaid ükskõikseks (Alla, 2015).’’ 7. Oma soovide esitamine objektiivse tendentsina ’’ Reaalsus on see, et eestlaste ja kohalike venelaste teineteisemõistmise eelduseks ei
siiski luua. Riiklik telekanal võiks olla selle akadeemilise algatuse vääriline järgmine samm. Kahjuks pole rahvuslikule kaardile panustav võim selles suunas tegutsemisega kiirustanud. Uhiuusi telejaamasid sünnib nagu seeni pärast vihma, Kalevi kommivabrikust sai Tallinna linnatelevisioon ning naistele, lastele suunatud jaamad pressivad turule kiiremini, kui harv telerivaataja end nendega kurssi jõuab viia. Aga venekeelset riigitelevisiooni võib ootama jäädagi. Tänaseni pole mina märganud küll ühtegi valitsuspoolset reaalset sammu, mis laseks järeldada, et pronksiööst on midagi positiivset õpitud. Samuti ei ole kuulda ühestki sisulisest analüüsist, mille põhjal saaks plaanida ühiskondliku lõhe leevendamiseks nii vajalikke tegevusi. Kui mitte arvestada järjekordset, rahvastikuministri büroo ja selle poolt palgatud konsultatsioonifirmade grupi koostatud
kolm gruppi, et nad olid filmides toodud järeldustega päri. (Hayes 2002:104-105) Seega tuleb ikkagi hoolikalt vaadata, kuidas hoiaku muutmise katsetes on andmeid kogutud, enne, kui hakkame midagi järeldama, et nii sellised kui ka sellised muutujad tõesti mõjutavad või ei mõjuta hoiaku muutust. Hoiakute muutmise katsete puhul on üheks probleemiks see, et inimesed püüavad alahinnata asju, mille toime näib neid otseselt mitte puudutavat. Cowpe (1989) teatas riigitelevisiooni reklaamikampaaniast, mille eesmärgiks oli alandada kartulikrõpsude pannide süttimisest tekkivaid tulekahjusid. Enamik küsitletuist ütles, et nad olid alati olnud krõbekartuleid küpsetades hoolikad, kuigi nad näisid mitte eriti hästi informeeritud olevat sellest, kuidas tulega ringi käia. Reklaamijad arvasid, et oleks mõtetu püüda korraldada reklaamikampaaniat, mis ütleks inimestele, mida nad peaksid tegema, kui samad inimesed ise uskusid, et juba teavad seda. Selle asemel