esindaja. Aja jooksul kujunes ta oma loomingus tüüpilisest romantikust kriitiliseks reallistiks. Pärit oli Heine Düsseldorfist, kehvapoolsest juudi perekonnast. Tema maailmavaadet mõjutasid innukas lugemine (Cervantes, Swift, Schiller, Hoffmann jt) ning poolehoid Suure Prantsuse revolutsiooni aadetele. Heine õppis ülikoolis õigusteadust, kuid vaimustus enam kirjandus- ja filosoofialoengutest (kuulas Berliini ülikoolis Hegelit). Kuigi teda köitis riigiteadlase või õpetlase karjäär, pühendus ta ometi kirjanduslikule loomingulele. Heine varajane luule on koondatud kogusse ,,Laulude raamat". Selle peamised motiivid on luhtunud noorusarmastus, üksindus ning pettumine kaasaja elus ja ühiskonnas. Oma esimes proosateoses ,,Reisiplidid I-IV" käsitles Heine reisimuljete vahendamise kõrvalt mitmesuguseid ühiskonnaprobleeme: kirjeldas kaevurite rasket elu ning Inglismaa sotsiaalseid
Popperi sõnul kalduvad kõik need nimetatud reziimid kasutama võimu progressi, inimese üldise õnne, looduse alistamise ja teiste "teaduslikult" põhjendatud ajalooseaduste nimel. Vandenõuteooria on sallivuse põhimõttele radikaalselt vastanduv nähtus. Kuigi seda leidub ka arhailises teadvuses nagu Popper väitis, arendas selle välja kristlik demonoloogia ja korraparadigma. Induktivismi kriitika 6 Inglise filosoogi ja riigiteadlase Francis Baconi arvates seisneb teadlase tegevus faktide uurimises ning nede põhjal üldistuste tegemises. Kui teadlane kasutab sellist induktiivst meetodit korrektselt, siis loob ta tõese teooria. Popper kritiseeris säärast induktivismi, mida tema arvates saab kokku võtta kahe seisukohana: 1)induktsiooni abil saame uusi teadmisi nii igapäevases elus kui ka teaduses 2)induktsiooni abil saame teaduslikke teooriaid põhjendada (verifitseerida)
lõppaeg kindlalt määrateltud. Külma sõda peetakse poliitiliseks ja majanduslikuks sõjaks, kus suurem sõjaline konflikt puudus, kuid tegelikkuses toimus mitmeid relvastatud kokkupõrkeid lääneriikide ja Nõukogude Liidu vahel, kus lääneriigid võitlesid kommunistliku riigikorra levitamise vastu. Külma sõja põhirelvaks oli tuumarelv ning sellega hirmutamine ei viinud lõpliku järjekordse maailmasõjani. Mõiste Külm Sõda võeti kasutusele esimesena USA riigiteadlase B.Baruh-i poolt. Külma sõja algusajaks peetakse märtsi 1946, kui Winston Churchill pidas kõne, milles Churchill tõi avalikkuse ette endiste liitlaste vastuolud. Lääneriike häiris NSV Liidu kasvav mõjuvõim ning sellest tulenes ka külma sõja olemus. Külm soda seisnes NSV Liidu ja Lääneriikide vastastikuses propagandas, lures, võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades, kuid suurriigid ise omvahel sõjaliselt kokku ei põrka ning võitlevad liitlaste kaudu.
Rakendusliku geopoliitika lühikonspekt Geopoliitiline faktor poliitikas ja geostrateegia. Geopoliitikas uuritakse välja- ehk ruumifrnomeeni ärakasutamist riigi poliitiliste, sõjaliste kui majanduslike huvide ja eesmärkide teostamiseks nii agresiivsetel kui kaitseeesmärkidel. Mõiste geopoliitika sai oma nime rootsi riigiteadlase Rudolf Kjellénilt (1864-1922), kes võtis selle termini kasutuseke 1899.a. Ta hakkas riiki vaatlema kui sotsiaalset ja majanduslikku jõudu. R. Kjelléni kohaselt moodustavad geopoliitika, majanduspoliitika, rahvastikupoliitika, sotisaalpoliitika ja võimupoliitika riigi kui eluvormi, mille eemärgiks on saavutada geograafiline täiuslikkus. Kjelléni definitsiooni kohaselt on geopoliitika kui õpetus riigist, mis on ühtlasi geograafiline organism ja ruumifenomen
annaabi.ee 
