mainitud osapooled. Ning on vaja tagada seda, et need uuringut oleksid kvaliteetsed ja usaldusväärsed, kuna plaanitav tehas avaldaks mõju kogu Eestile ja selle majandus-, sotsiaal- ja keskkonna sfääridele. Uuringute kvaliteedi ja usaldusväärsuse tagamine, minu meeles, sisaldab peamiselt riiklikku meetodeid ehk hõlmab riigipoliitikat, selle kujunemist ja elluviimist, sh õigusakte, järelevalve teostamist, mis on riigitasandi pädevuses. Seega sellele kuulub Vabariigi Valitsus, mis peab 4 tegema lõplikku otsust puidurafineerimistehase rajamise kohta, teostama järelevalvet ja olla kursis toimuvate uuringute ja nende tulemuste üle ning see võib vajadusel teha eelnõusid nende täeindamise või muutmise osas. Valitsus suunab ja koordineerib sellele alluva ja selle ees aruandekohustuslikku Keskkonnaministeeriumi või Keskkonnaameti, mis keskkoonamõju
2) meditsiinilise abi tõhustamine 3) ohtudest laialdane teavitamine 4) kultuurilise tegevuse toetamine Paiknemist mõjutavad abinõud: 1) kujundabvälja riigi äärdealadel sobiva infrastruktuuri.(kooli-,teedevõrk, meditsiiniline teenindus) Sellega loob riik tingimused eraettevõtetele. 2) maksusoodustuste tegemine ettevõtjatele. (tulu-,sotsiaalmaks) Kõik rahvastikupoliitika võimalused sõltuvad riigi majanduslikest võimetest. Rahvastikupoliitikaga tegeletakse peale riigitasandi ka rahvusvahelistes organisatsioonides. Olulisemaks tegelejaks on ÜRO oma allorganisatsioonidega tegeles maailma vaeste piirkondadena. Euroopaliidu rahvastikupoliitika pöörab kõige rohkem tähelepanu demokraatlike suhete kujunemisele. 2.6.ASULA TÜÜBID JA NENDE ARENG Jagunevad tegevusvaldkonade järgi.Tulenevad tegevus valdkondadest. Linnalised Maa-asulad *inimesed tegelevad tööstuse ja teenindusega
iseseisvat välissuhtlust riigina. Tüüpilised föderatsioonid on USA, Saksamaa, Austria, India, Brasiilia jmt. Valdavalt omavad föderatsiooni osad pigem administratiivset omavalitsust kui riikide tunnuseid ja föderatsioon on tervikuna homogeenne, kuigi rahvastik võib iga osariigi sees olla heterogeenne (erandiks on mõnel määral India). Näiteks ei erine USA osariigid ja Saksa liidumaad teineteisest ei asjaajamiskeele ega üldise kultuuritausta poolest ja riigitasandi- identiteet on neis tugevam kui osariigi identiteet. Euroopas see nii ei ole. Euroopa riigid on ajalooliselt rahvusriigid, kelle identiteet on ja jääb sõltumata EL-i arengusuunast tugevamaks kui EL- kui terviku identiteet. EL-i liikmetel on vaatamata retoorikale piisavalt erihuvisid, sh suhtluses naabritega väljaspool EL-i (näiteks Rootsi ja Norra või Horvaatia ja Bosnia), mida ei ole otstarbekas tsentraliseerida Brüsseli monopoliks
demokraatiatase, avalike ülesannete täitmine (teenuste/hüvede kättesaadavus) ja majanduslik tõhusus n Optimaalse valitsemismustri kujundamine, arvestades pindala, elanikkonda, ülesande iseloomu ning poliitika ja valitsemise tavasid n Vastavalt vajadusele erinevate valitsemis-tasandite kujundamine lisaks klassikalistele n Kasutatakse maailmastumise (rahvusvahe-lised suhted), euroopastumise (Euroopa uuringud), riigitasandi (föderaliseerumise), kohaliku omavalitsuse, aga ka üldistatumalt avaliku poliitika analüüsil ja korraldamisel n Tagapõhjaks nihe riigivõimu uurimise paradig-mas. Avaliku võimu hierarhilise korrastamise (government) asemel tuntakse huvi ühiskonna enesekorralduse kõigi võimumehhanismide (governance) vastu, paiknegu need avalikus, äri-, mittetulundus- või isiklikus sektoris Mitmetasandilisuse põhimõõtmed
(kinnisvaraomanikele), kruntimine, määrab krundi ehitusõiguse Üleriigiline planeering on pikaajaline plaan, milles määratakse kogu riigi ruumilise arengu kõige üldisemad põhimõtted. Koostatakse kogu riigi territooriumi ja majandusvööndi kohta. Üleriigiline planeering tehakse seetõttu, et määratleda riigi ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused. On maakonnaplaneeringu koostamise aluseks. Maakonnaplaneering- Riigitasandi ruumiline planeering, mis paneb paika maakonna ruumilised suundumused ja põhimõtted. Maakonnaplaneeringu võib koostada mitme maakonna territooriumi või nende osade kohta või kindla teema lahendamiseks. 32. Üld- ja detailplaneeringute ülesannete sisu Üldplaneeringu eesmärgid on: 1) valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; 2) puhke- ja virgestusalade määramine; 3) maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine;