Poola-Leedu riigiorganitega). Poola tahtis muuta Eestit taas katoliiklikuks. Algas vastureformatsioon (reformatsiooni vastu suunatud liikumine). Eestimaa hertsogkond oli Rootsi valdusse langenud Põhja- Eesti. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas asuv kuberner (täitis sõjapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu ja kaitse, vägede moonastamise, transpordi eest; jälgis, et aadel taäidaks ratsateenistuse kohutust;jälgida riigitalupoegadelt maksude laekumist). Linnuselään on üks seitsmest maa-osast, milleks Eestimaa hertsogkond jagati. Põhja-Eesti aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna. Foogtid valitsesid kohapeal riigimõisaid. Rüütelkonna kõrgemask asutuseks oli aadli maapäev, millest võtsid osa kõik valdajad, maapäeva juhatas rüütelkonna pealik. Eestimaa jagunes 4 maakonnaks e. kreisiks: Harju-, Viru, Järva- ja Läänemaaks. Saaremaa rüütelkond see oli aadlike liit, kes elasid Saaremaal
SIIT EDASI ROOTSI PÕHJA-EESTIS ja HIIUMAAL Eestimaa hertsogkond: Rootsi valdusse langenud Põhja-Eesti. Aadlid säilitasid suure mõju, nende endised õigused ja eesõigused kinnitati. Kuberner: Kuningavõimu kõrgeim kohapealne esindaja, haldas riigimaid, asus Tallinnas. Sagedaste sõdade olukorras täitis ka sõjapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu, kaitse, samuti vägede moonastamise ja transpordi eest. Kontrollis, et aadel täidaks ratsateenistuse kohustust. Valvas riigitalupoegadelt maksude laekumist. Linnuseläänid: Kogu provints jagati linnuseläänideks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. NÖ maakonnad. Foogt: ametiisik, kes seisis riigimõisa eesotsas. Riigimõisa mõisnik. Eestimaa rüütelkond: Aadliomavalitsus. Neil olid oma ametiisikud ja asutused. Konkureeris riigivõimu kõrval. Maapäev: Rüütelkonna kõrgeim asutus, millest võtsid osa kõik mõisate valdjad. SIIT EDASI TAANI SAAREMAAL Saaremaa rüütelkond: Aadliomavalitsus
kuninga poolt nimetatud staarostitega, kusjuures need ei allunud presidendile. Eestis oli 9 staarostkonda. Vastureformatsioon - reformatsiooni vastu suunatud liikumine. Eestimaa hertsogkond - Rootsi valdusse langenud Põhja-Eesti. Kuberner Haldas riigimaid, kõrgeim isik, asus Tallinnas, kunni poolt määratud. Täitis sõjapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu ja transpordi eest, jälgis, et aadel täidaks korralikult ratsateenistuse kohustust. Teiseks tähtsaks ülesandeks oli riigitalupoegadelt maksude laekumise valvamine. Küsimustes abistas teda nõunik. Linnuseläänid - on üks seitsmest maaosast, milleks Eestimaa hertsogkond jagati. (Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere ja Lihula). Maakonnad - Eestimaa jagunes 4 maakonnaks ehk keisriks : Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa. Igas neist olid aadlikest haagikohtunikud. Saaremaa rüütelkond - aadlite liit, kes elasid Saaremaal. Reduktsioon - mõisnikelt maa tagasi võtmine riigi poolt. Asehaldur-
presidendile. Eestis oli 9 staarostkonda. *vastureformatsioon- reformatsiooni vastu suunatud liikumine *Eestimaa hertsogkond- Rootsi valdusse langenud langenud Põhja-Eesti. *kuberner- Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas asuv kuberner. Ta täitis sõjapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu ja transpordi eest, jälgides ka, et aadel täidaks korralikult ratsateenistuse kohustust. Teiseks tähtsaks ülesandeks oli riigitalupoegadelt maksude laekumise valvamine. Küsimustes abistas teda kuninga poolt määratud nõunik. *linnuseläänid- on üks seitsmest maa-osast, milleks Eestimaa hertsogkond jagati. (Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere ja Lihula) *maakonnad- Eestimaa jagunes 4 maakonnaks ehk keisriks : Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa. Igas neist olid aadlikest haagikohtunikud. *Saaremaa rüütelkond- oli aadlite liit, kes elasid Saaremaal.
annaabi.ee 
