aasta nime juurde. Loodusteaduste sektsioon kandis aga 1920. aastast nime EKÜ loodusteaduste sektsioon. Nimemuutusega tähistati valdkonna laienemist ,,teadmisväärsele kogu maailmast". 1939. aastal sõlmitud Molotov-Ribbentropi pakt hävitas balti-saksa institutsioonid Eestimaal. Enamik EKÜ liikmeid asus ümber Saksamaale ja ühing lõpetas tegevuse. Pärast Eesti okupeerimist 1940. aastal kuulutas Nõukogude võim kõik muuseumid riigistatuks. Provintsiaalmuuseumile kuulunud loodusteaduslike varade säilitamiseks loodi Riiklik Loodusteaduste Muuseum. Soovitavaks peeti, et uus muuseum oleks eeskätt pedagoogilise suunitlusega ja rakendataks laiemate rahvahulkade teenistusse. ENSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega loodi 1. jaanuaril 1941 Riiklik Loodusteaduste Muuseum Tallinnas. Selle esimeseks teaduslikuks töötajaks ja muuseumi juhataja kohusetäitjaks sai 1940. aastal ülikooli lõpetanud zooloog Eerik-Madis Kumari
pöörduti tagasi oma algse, 1842. aasta nime juurde. Loodusteaduste sektsioon kandis aga 1920. aastast nime EKÜ loodusteaduste sektsioon. Nimemuutusega tähistati valdkonna laienemist ,,teadmisväärsele kogu maailmast". 1939. aastal sõlmitud Molotov-Ribbentropi pakt hävitas balti-saksa institutsioonid Eestimaal. Enamik EKÜ liikmeid asus ümber Saksamaale ja ühing lõpetas tegevuse. Pärast Eesti okupeerimist 1940. aastal kuulutas Nõukogude võim kõik muuseumid riigistatuks. Provintsiaalmuuseumile kuulunud loodusteaduslike varade säilitamiseks loodi Riiklik Loodusteaduste Muuseum. Soovitavaks peeti, et uus muuseum oleks eeskätt pedagoogilise suunitlusega ja rakendataks laiemate rahvahulkade teenistusse. ENSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega loodi 1. jaanuaril 1941 Riiklik Loodusteaduste Muuseum Tallinnas. Selle esimeseks teaduslikuks töötajaks ja muuseumi juhataja kohusetäitjaks sai 1940. aastal ülikooli lõpetanud zooloog Eerik-Madis Kumari
koostööd NSV Liiduga. Tulemused: 1. Vallandus relvakonflikt, kuna Iisrael, Suurbritannia ja Prantsusmaa ründasid Siinai poolsaart, sekkus ÜRO. (Suurbritannia ja Prantsusmaa viisid oma väed Egiptusest välja, kuu hiljem tegi seda ka Iisrael) 2. Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmas vähenes, samal ajal suurenes NSV Liidu autoriteet Lähis-Idas. 3. Kanal jäi Egiptuse poolt riigistatuks. Ungari kriis (1956 oktoober - november) Osapooled: NSV Liit <> Ungari (eesotsas peaminister Imre Nagy) Põhjused: 1. Reformimeelse peaministri Nagy soov rajada demokraatlik ühiskond ja väljuda Moskva kontrolli alt. 2. N. Liidu kartus, et Ungari eeskujul võib teistes Ida-Euroopa riikides kommunistlik reziim kokku variseda. 3. 1956.a. oktoobris Budapestis Poola toetuseks toimunud meeleavaldus, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Tulemused: 1
keelati vastaspoliitikute koosolekud, ajakirjanduses keelati kõigis ajalehtedes tasuliste kuulutuste avaldamine, mis oli ajalehtede põhiliseks tuluallikaks. Algasid ka politiiliste vastaste arreteerimised. Jaanuaris kuulutati kõik baltisakslased lindpriideks. Tegelikult arreteeriti ka juhtivaid eesti rahvuslasi. Kokku jõuti vahistada ca 500 baltisakslast ja üle 200 rahvuslase. Majandusreformidest anti välja dekreet, mis kuulutas kõik rahaasutused riigistatuks. Väiksemad kommertspangad pandi lihtsalt 32 kinni. See muutis olukorra rahanduses pm kontrollimatuks. Natsionaliseerituks kuulutati ka suuremad tööstusev-d, varad võeti neilt ära, minema aeti kõrgemalt tasustatud tegelased. Enamik suurtest ev-st jäi seisma. Maareform -d ekredi korras kõik maavaldused Vene impeeriumis kuulutati riigi omadiks. Mõisnikelt võeti ära ka
põhiliseks tuluallikaks. Algasid ka poliitiliste vastaste arreteerimised. lindpriiuse dekreet; Jaanuaris kuulutati kõik baltisakslased lindpriideks. Tegelikult arreteeriti ka juhtivaid eesti rahvuslasi. Kokku jõuti vahistada ca 500 baltisakslast ja üle 200 rahvuslase. majandusreformid – natsionaliseerimine, tööliskontroll, mõisate ülevõtmine. Majandusreformidest anti välja dekreet, mis kuulutas kõik rahaasutused riigistatuks. Väiksemad kommertspangad pandi lihtsalt kinni. See muutis olukorra rahanduses pm kontrollimatuks. Natsionaliseerituks kuulutati ka suuremad tööstusettevõttete varad võeti neilt ära, minema aeti kõrgemalt tasustatud tegelased. Enamik suurtest ettevõtetest jäi seisma. Loodi ettevõtete otsa tööliste salgad, kes oleks pidanud ettevõtet juhatama. Maareformi dekreedi korras kõik maavaldused Vene impeeriumis kuulutati riigi omadiks.