aasta Saksamaa lüüasaamises (marksistlikud novembrikurjategijad) Juut kui kurjuse kehastus (vajadus vaenlase kuju kaudu juhtida tähelepanu riiklikelt kitsaskohtadelt mujale) Eellugu 1.aprill 1933 boikotipäev juutidest äriomanike, professorite, arstide, advokaatide, õpetajate, üliõpilaste vastu (Mein Kampfi ideed ellu) 1935 Nürnbergi seadused (Reichi kodanike seadusega kaotavad juudid võrdõiguslikkuse, keelustatakse segaabielud ning juutide ja riigisakslaste abieluvälised suhted, juutidel keelatakse riigilipu heiskamine ja suhtlemine alla 45 aastaste naisriigiametnikega) 1938 juudivastase poliitika kõrgpunkt enne II maailmasõda: juudi varade registreerimine, perekonna- ja eesnimede muutmine, advokaatide, arstide töölubade tühistamine, välispasside konfiskeerimine, Poola juutide väljasaatmine) Kristalliöö 9/10 november 1938 Juutide sünagoogide süütamine Juutidele kuuluvad hooned (äride vaateaknad) purustatakse
Reinhold Kreutzwald suhtusid Hupelisse kui keelemehesse kriitiliselt, sest tema "Eesti keeleõpetus" oli nende meelest puudulik ja kehv. Baltisakslaste sõnavara koguja Hupeli tegelemine eesti keelega langeb aega, mil hakati esmakordselt tähelepanu pöörama Balti provintsides kõneldava saksa keele omapärale. Niisiis tundis ka Hupel baltisakslaste sõnavara vastu huvi ja andis selle kohta isegi raamatu välja. Hupeli meelest ei pea baltisakslased oma keele pärast riigisakslaste ees häbenema ja kiitis nende suurepärast hääldust. VIII FILOSOOFILISED JA ÜHISKONDLIKUD VAATED Filosoofilised ja teoloogilised vaated Saksa ajaloolased on Hupelit nimetanud liberal-konservatiivseks. Tema filosoofilised ja teoloogilised olid vabameelsed. Ekskurss: Hupeli maailmavaatelised lahkarvamused teiste Liivimaa vaimulikega, eriti kindralsuperintendent Lenziga Peale Lenzi pahandasid Hupeli filosoofilised teosed veel teisigi pastoreid.
algul eesti juhtimist enda kätte haarata, kujunes Jaani kirik keskuseks, mille ümber koondus esialgu kogu kohalik organiseeritud kultuurielu.Juba 1866.aastal toimus Jaani kirikus suur eestikeelne kirikukontsert, mille kavas oli ligemale kakskümmend Pergolesi, Bachi, Händeli, Mozarti, Schuberi, Mendelssohni jt teost59). 1864. aastal olid kohalikud baltisakslased asunud "Palme" seltsi, mis tegutses Esimese maailmasõjani60. Kuigi "Palme" oli näiteks Peterburis elanud riigisakslaste seltsis tunduvalt konservatiivsem, astus selle liikmeks ka eestlasi, kuna neil endil puudus esialgu 55 Pullat 1981: 33, 35 56 Samoilov 1991: 15 57 Samoilov 1991: 15 58 Laar, Saukas, Tedre 1989: 145 59 Samoilov 1991: 18 60 Samoilov 1991: 18 võimalus oma seltsi asutada ja "Palme" andis oma ruume kasutada puht eestlalikeks ettevõtmiseks: olid ju sakslasedki huvitatud oma seltsi liikmeskonna ja seega seltsi tulude suurendamisest. 1870
1933). Jõukad juudid ja juudi haritlased hakkasid lahkuma Saksamaalt (peamiselt USA'sse ja Prantsusmaale). Saksamaal tegutses (alates 1933) juutide katusorganisatsioon (abi osutamine väljarändajatele jne). 1935a septembris jõustuvad Nürnbergi seadused: a) Riigi kodanike seadus: juudid kaotavad Saksa kodakondsuse. b) Seadus Saksa rahva ja Saksa au kaitseks: segaabielude keelustamine ning juutide ja riigisakslaste vaheliste seksuaalsuhete ärakeelamine. 1936a oli lühike vabama hingamise periood, kuna toimusid Berliini Olümpiamängud 1938a tehti juutidele mitmed uued kitsendused. 9-10.11.1938 Kristallöö: organiseeritud juudivastane pogromm kogu Saksamaal: sünagoogide süütamine, juudi äride ja hoonete purustamine, juudi meeste massiline arreteerimine. Seejärel juudid pidid veel maksma aarjalastele kahjutasu. 1939a paljud järelejäänud Saksa juudid proovisid emigreeruda, aga sageli see
Goldmanis, J. Zalitis – hoidsid madalat profiili. Läti esimesed maailmasõjas, iseseisvumine Sõjavaimustuse kaasnemine, sõja algusaastetl. Toetati venemaa sõjasihte. Võitlus saksamaa vastu, tõotus anda oma panuse, saksavastased meeleolud, kaebekirjad kohalike bs vastu. Goldmanis – patriootliku kõne pidamine. Vabatahtlikuna läti meeste sõjaväesse astumine. 1914a baltikirndralkuberneri määramine, Kurlov – sakslaste lähenemine Miitavisse, intsident bs tehaseomanikuga. Riigisakslaste välja saatmine, bs väljasaatmine (pastorid, mõisaomanikud, linnakodanlsu jne). sakslastega võrdsustati juudid, saadeti sundkorras välja Kuramaalt kogu juudi rahvusest elanikkond. 1915a olukorra muutus, idapartei võiduletulek, pealetung Venemaale. 1915a aprillis pealetung, ennekõike Galiitsias, abistav löök Baltimaale, juba 1.mail, l’igati läbi Liibavi- šiualiai aheline raudtee, vallutati Libavi, läheneti Miitavisse. Riias valitses paanika. Tegutsesid
annaabi.ee 
