sajandil ka tekstiilikunsti. Üldse on rahvarõivaste, eriti naiste rõivaste värviküllusest peetud peaasjalikult 18. sajandi ilminguks. Ka triibulised (kohati ruudulised) seelikud on tõenäoliselt ampiiriajastu rõivamoe kajastus. 18. sajandi lõpus hakati esmakordselt rahvakunsti vastu teadlikku ja teaduslikku huvi ilmutama. Seda kajastab ka August Wilhelm Humpeli raamatu ilmumine. Rahvusromantika oli tolleaegse Euroopa moevool ja seda ei esindanud Eestis mitte eestlased vaid riigisakslased. Eesti rahvaluule uurimise ajalugu võime samuti mõõta sellest ajast, mil Johann Gottfried von Herdeni mõjutusel hakati eesti rahvalaulule juba sihikindlamalt tähelepanu pöörama. Rahvalaul oli tollal veel algriimiline ja regivärsiline, ehkki lõppriimiline rahvalaul oli trükikirjanduse mõjul juba tekkimas. Luluviisid kasutasid endiselt vanu helilaade, ent suured muutused olid tulekul vennastekogudustes oli algust tehtud mitmehäälse koorilauluga
tungimine põllumajandusse). // Paljurahvuseline impeerium Baltisakslased Vene impeeriumi teenistuses I. Vene impeeriumis elavad sakslased 1. Kolonistid: Põlluharijad, kõige arvukam grupp, kes oli kohanenud Venemaa agraaroludega ja leidnud endale arvestava koha impeeriumi majanduselus. 2. Linnasakslased: Eelkõige Peteruris ja Moskvas elavad sakslased,kes tegelesid käsitööga, kaubandusega jms eluvaldkondadega. nemad olid elulaadilt ja mentaliteedilt kõige lähemal venelastele. 3. Riigisakslased: Venemaal elavad Saksa riigi kodanikud 4. Baltisakslased: Eelkõige Läänemere kubermangudes elavad sakslased, kes omasid erilist rolli keisririigi enamikes eluvaldkondades. Esimesed balitsakslased astusid Venemaa teenistusse juba 16. sajandil, kuid oluliseks murrangusündmuseks oli kindlasti Põhjasõda ja endiste Rootsi ülemere provintside ühinemine Venemaaga. Ukaasiga pandi paika üsna lihtne kord, kuidas oli võimalik baltisakslastel vene sõjaväeteenistusse astuda, kord nägi
18. sajandi lõpus hakati esmakordselt rahvakuntsi teadlikku ja teaduslikku huvi üles näitama. Seda kajastab ka August Wilhelm Hupeli ,,Topograafilisi teateid..." ilmumine, kus muuhulgas 21 publtisteeriti mõndagi otseselt eesti etnograafiasse puutuvat (nt. talupojakalender Saaremaalt) (Vahtre, 2000). Rahvusromantika oli tolleaegse Euroopa moevool ja seda ei esindanud Eestis mitte eestlased ise, vaid estofiilsed balti- või riigisakslased. Eriti rahvaluule uurimise ajalugu võime samuti mõõta sellest ajast, mis Johann Gottfried von Herderi mõjutusel hakati eesti rahvalaulule juba sihikindlamalt tähelepanu pöörama. Rahvalaul oli tollal veel algriimiline ja regivärsiline, ehkki lõppriimiline rahvalaul oli trükikirjanduse (eriti lauluraamatute) mõjul juba tekkimas. Lauluviisid kasutasid endiselt vanu helilaade, ent suured muutused olid tulekul
2. juuliks oli Riia saatus sisuliselt otsustatud. Niisuguses olukorras alustati Antandi sõjaväeesinduse nõudel taaskord läbirääkimistega rahu sõlmimiseks, eesmärgiga ära hoida võimalikud lahingud Riia linnas. 2. juulil kell 21.00 algasid Riia lähedal Stradzumuiža koolimajas (pildil) ametlikud läbirääkimised vaherahu üle sakslastega. Landeswehr kohustus taanduma Väina jõe taha ning selle koosseisust arvati välja kõik riigisakslased. Inglise koloneli Alexanderi juhtimisel pidi see suunduma võitlusele enamlaste vastu. Eestlased kohustusid pidama jääma rindejoonele 3. juuli seisuga. Reaalselt viibis Saksa väekoondiste väljaviimine Lätist ja Leedust veel mitu kuud, kuigi seda sätestas ka 28. juunil 1919 allakirjutatud Versailles' rahuleping. Sõjategevus juulis–augustis 1919: Rahvaväe toetus Loodearmeele, Jamburgi ja Pihkva langemine; 16
annaabi.ee 
