patukustutuskirjade müük. Inimesed lunastasid veel tegemata olevaid pattusid, seega see kaotas igasuguse mõtte. Martin Luther oli rangelt selle vastu ja tema usk kogus väga palju poolehoidjaid. Kui neid üritati peatada, avaldasid nad protesti sellest ka nende nimetus protestandid. Pika võitluse tagajärjel saavutasid nad oma eesmärgi ja 1555. aastal kuulutati välja Augsburgi usurahu, millega luteri usk kinnitati kui teise riigireligioonina. Veel üheks usuvooluks kujunes kalvinism nimelt selle õpetuse järgi oli Jumal juba ette ära otsutanud, kes saab õndsaks ja kes mitte. Oli ka võimalik, et andis väljavalitud inimestele sellest märku. Näiteks oli selliseks märgiks inimese edukus. Ka see usk pani inimesi teistmoodi mõtlema ja levis väljapoole emamaad Sveitsi kogudes poolehoidjaid. Sellisele usupuhastusele e reformatsioonile astus vastu katoliku kirik vastureformatsiooniga, mis
protestantide kaitseks. 15461548 ja 15521555. Karl V astus väevõimuga usuühtsust taastama vallandades protestantidele sõjad. Kuigi keisrit saatis sõjaline edu, toetasid vürstid pigem protestante, kartes keisrivõimu tugevnedes kaotada oma võimupositsioone. Eesmärk ref. maha suruda. Augsburgi usurahu 1555. aastal sõlmitud Augsburgi usurahuga tunnustati protestante Augsburgi usutunnistuse alusel teise riigireligioonina. Seega puudutas usurahu vaid luterlasi. Kalvinistid ja kõik teised usulahud jäeti usurahust välja. Ühtlasi sätestati, et alamad peavad järgima maahärra usutunnistust: kelle võim, selle usk (cuius regio eius religio). See põhimõte pidi tagama usuühtsuse vähemasti vürstkondade tasandil. Erandiks olid riigilinnad, mis kohustusid lubama mõlema konfessiooni teenistusi.
Alles 1546. aastal asus Karl V väevõimuga usuühtsust taastama, vallandades protestantide kaitseks 1531. aastal loodud Schmalkaldeni liidu järgi nime saanud Schmalkadeni sõjad (1546–1548 ja 1552–1555). Kuigi keisrit saatis sõjaline edu, toetasid vürstid pigem protestante, kartes keisrivõimu tugevnedes kaotada oma võimupositsioone. Augsburgi usurahu. 1555.a sõlmitud Augsburgi usurahuga tunnistati protestante Augsburgi usutunnistuse alusel teise riigireligioonina. Seega puudutas usurahu vaid luterlasi. Cuius regio, eius religio. “kelle võim, selle usk”. Alamad peavad järgima maahärra usutunnistust. See põhimõte pidi tagama usuühtsuse vähemasti vürstkondade tasandil. Erandiks olid riigilinnad, mis kohustusid lubama mõlema konfessiooni teenistusi. Vaimulik vürst (peapiiskop, piiskop) pidi usuvahetuse korral ameti maha panema ning kapiitel valima uue katoliku usku järeltulija
Kölni peapiiskop. Alles 1546. aastal asus Karl V väevõimuga usuühtsust taastama, vallandades protestantide kaitseks 1531. aastal loodud Schmalkaldeni liidu järgi nime saanud Schmalkaldeni sõjad (154648 ja 155255). Kuigi keisrit saatis sõjaline edu, toetasid vürstid, kartes keisrivõimu tugevnemisega oma võimupositsioone kaotada, pigem protestante. 1555. aastal sõlmitud Augsburgi usurahuga tunnustati protestante Augsburgi usutunnistuse alusel teise riigireligioonina. Seega puudutas usurahu vaid luterlasi. Kalvinistid ja kõik teised usulahud jäeti usurahust välja. Ühtlasi sätestati, et alamad peavad järgima maahärra usutunnistust: cuius regio eius religio (kelle võim, selle usk), mis pidi tagama vähemasti vürstkondade tasandil usuühtsuse. Erandiks olid riigilinnad, mis kohustusid lubama mõlema konfessiooni teenistusi. Vaimulik vürst (peapiiskop, piiskop) pidi usuvahetuse korral ameti maha panema ning kapiitel valima uue katoliku järeltulija
annaabi.ee 
