Venemaa 9,33% , Saksamaa 6,09% , Leedu 4,76% ning Ameerika Ühendriigid 4,26% . Eesti suurimad impordiartiklid on: 1) Masinad ja seadmed 35% 2) Tekstiilid 19% 3) Mineraalsed kütused 19% 4) Keemiatooted 9% 5) Toidukaubad 6% Eesti tähtsaimad impordipartnerid on Soome 14,52% , Leedu 10,84% , Läti 10,47% , Saksamaa 10,33% , Venemaa 8,59% , Rootsi 8,34% ning Poola 5,63% . Eesti riigireiting: · 2. juulil 2007 kinnitas Standard & Poor's Eesti riigireitingu tasemel A, kuid muutis väljavaate stabiilsest negatiivseks. Reitinguagentuur Moody's kinnitas juulis 2007 reitingu tasemel A1, muutes väljavaate positiivsest stabiilseks. Reitinguagentuur Fitch kinnitas juulis 2007 Eesti riigireitingu tasemel A stabiilne. · 23. juulil 2008, kinnitas reitinguagentuur Standard & Poor's Eesti Vabariigi pikaajalise
,majanduskriise ja kaost,(pronksöö) -parempoolseid eelistavad inflatsiooni vastaseid meetmeid parempoolsed on võimul ja nemad peaksid seisma et inflatsioon oleks väiksem aga tegelikult nad ei suuda seda teha. Rahvusvaheline hinnang Eesti majanduspliitikale: *majandusvabaduste hinnang *konkurentsivõime. 1) ressursipõhine-kasv rajaneb primaarsete tootmisressursside kastusel 2)investeeringutepõhine.import, tehonoloogia jne 3)innovatsioonipõhine-tehnoloogia innovaator *riigireiting *pankade ja ettevõtete reitingud EESTI TUGEVUSED JA NÕRKUSED TUGEVUSED: *atraktiivne makromajanduslik raamistik *arenenud finantssektor *suht odav tööjõud NÕRKUSED *Innovaatiliste toodete vähesus *Nõrgalt arenenud väikeettevõtlus *kvalifitseeritud tööjõud puudus EUROOPA LIIDU INTEGRATSIOONI PÕHIPRINTSIIBID *Tööjõu ja kaupade vaba liikumine *riikliku ettevõtluse toetuse range reguleerimine *vastastiku turgutamine ja diskrimineerimise vältimine
regionaal ja ettevõtetete tasanditel.( Perekrestova, Romanenkos, Sazonov...2004:58) 1.2 Riigi roll Riik on üldine majanduspoliitka kujundaja. Riigi läbi viidavast majanduspoliitikast sõltub, kas ettevõtjatel on riigis hea tegutseda, kas riiki voolavad siise välisinvesteeringud, kas inimestel on siin tööd, kas inimeste elatustase kasvab või kaheneb, millise maine on riigi majanduskeskkond omandanud Euroopa Liidus ja maailmas, milline on riigireiting jne. Riigi majanduskeskkond on pikkajaline investeering. Head majanduskeskkonda on raske luua, kuid suhteliselt kerge rikkuda. (Savisaar 2008:156) Riigi üldine majanduskeskkond on pidevas muutumises olev süsteem. Majanduskeskkond võib ajas nii atraktiivsemks kui ka vähem atraktiivseks muutuda. Viimase viieteistkümme aasta jooksul on Eestisse raha paigutanud paljud välisinvestorid, kes järelikult on leidnud meie riigi olevat hea koht äritegevuseks
Lõppsõna Eesti raha ja sellega igati seotud pangandust võib pidada omamoodi rahvuslikuks uhkuseks. Kuigi meie pangad on peamiselt välisomandis, töötavad nad siiski meie heaks ja teevad oma tööd hästi. 2001 aasta lõpus otsustas Reitinguagentuur Fitch tõsta Eesti pikaajaliste välisvaluutakohustuste reitingu ehk riigireitingu tasemele A, lühiajaliste väliskohustuste reitingu tasemele F1 ja Eesti krooni pikaajalise reitingu tasemele A+. Varasem Eesti riigireiting oli tasemel BBB+, mis tähendab esmakordset jõudmist nn. Areitingugruppi, märkis Sutt. Lühiajaliste väliskohustuste reiting tõusis tasemelt F2 ja Eesti krooni pikaajaline reiting tasemelt A. "Riigireitingu tõstmine suurendab Eesti usaldusväärsust meie äripartnerite silmis ning kinnitab Eesti integreeritust Euroopa majandusruumiga. Väärib rõhutamist, et reitingu tõstmine toimus ajal, kus
konkurentsivõimelisemaks. Rootslased avaldasid sellega ka teistele Skandinaavia riikidele survet. Taani oli ainus, kes ei järginud Rootsi eeskuju, vaid läks liberaliseerimise teed. See aitas väikeriigil omakorda Soomest ja Rootsist nende järgmise rahanduskriisi ajal eristuda. Meie pole pidanud oma raha väärtust alandama. Lõpetuseks euroklubisse pääsemine tähendab Eestile peamiselt, et meist on saanud tugevam ja usaldusväärsem EL-i liikmesriik, riigireiting tõuseb, laenuintressimarginaalid vähenevad ja välisinvestorite usaldus Eesti vastu suureneb. Tõsi, viimasel ajal on eurotsoon hoobi alla sattunud, kuid see torm ookeanil ei peaks meid põnnama panema. Parem ikka olla vaba ja purjetada ookeanil, selmet vene piirivalve kontrolli all kaldapüüki harrastada." (Ajalehe Leht. 2010. Rahareformist ja rahavahetusest. [Online] http://euro.eesti.ee/EU/Prod/Euroveeb/Avaleht/download/AL-eesti.pdf. 03.04.12) Lisa 2. Enn Teimann rahareformist
annaabi.ee 
