väljakujunemine o Keskmine riik -u 2000-1650 eKr, u 2040 eKr ühendas Teeba valitseja Mentuhotep I riigi rahu ja stabiilsus, tähtsaimaks usukeskuseks Teeba, elukutselise sõjaväe loomine, jõukuse kasv tänu vallutustele ja kaubavahetusele nt. vallutati Nuubia põhjaosa,Vahemere idakalda kaubanduses osalemine (Byblose sadam), Käsitöö ja kunsti õitseaeg, riigireformid nt. kohalike nomarhide võimu kärpimine o Uus Riik-u 1550-1075eKr,u 1550 hüksoslaste maalt väljaajamine ja riigi taasühendamine, riigi ulatuse ja jõukuse kõrgaeg, armee väljaarendamine (kaarikuvägi), uued vallutused Kusi vallutamine (Napata linn), uurimisretk Punti, Levanti sõjakäik (kuni Eufratini), u 1350 vaarao Amenhotepi uus religioon (Atoni kultus), tähtsaim usukeskus Teeba, tõusis preesterkonna
· Tema valitsusperioodil on prantslaste jaoks positiivne tähendus: reformid ja stabiilsus · Tipphetk 1811: kogu Mandri-Euroopa tegelik valitseja · Allakäik koos Venemaa-sõjaretkega 1812 · 1814 pidi loobuma keisritroonist ja saadeti Elba saarele · 1815 taastas oma võimu: keiser 100 päeva · Seejärel St. Helena saarel, kus sureb 1821 Napoleoni mitu palet 1. ,,Revolutsiooni poeg" päritolu ja aasta 1789 maailmavaate poolest 2. ,,Valgustatud isevalitseja": riigireformid ja tugeva riikluse arendaja 3. ,,Jultunud diktaator": diktaator iseloomu ja külma närviga reaalpoliitik, kes manipuleerib rahvaga IV faas: Napoleoni ajastu 1. Konsulaat · Vastuolude tasadamine ja sisepoliitilise tasakaalu loomine: üldine rahulolu · ,,Konstitustsiooniline isevalitsus" säilitas demokraatia kulissid · Uus konsulaadi põhiseadus (IV) 1799: 1. NB on I (10.a.) konsul, kellele ainuisikuliselt kuulub seadusandliku initsiatiivi õigus 2
(vastakad seisukohad. Pätsi pooldajad: 1) Vslased valmistusid vägivaldseks võimu haaramiseks, valitsus pidi ennetavaid abinõusid rakendama (tõenäoliselt neil seda kavastsust ei olnud, vähemalt seda ei suudetud tõestada ja pealegi olid nad sel ajal niigi edukad neil poleks seda vaja olnud) 2) kogu eelenenud pol arnegutest oli Eesti pol õhustik sedavõrd üles köetud, et oli tarvis olukorda rahustada 3) valitsus pidi haarama tugeva täitevvõimu enda kätte, et läbi viia põhjalikud riigireformid (mille juurde jõuti alles 35-36 aastal, algul ei olnud mingeid reformikavasid). Kaotajate pool: üritati põhjendada toetudes Pätsi isiklikele ambitsioonidele ja isikuomadustele. Kindlasti etendasid nad mingit rolli, kuid ainult neile riigipööret taandada ei saa. Oma roll võis olla ka välismõjudel (NL, Poola). Välismõjud olid tagasihoidlikud. Riigipööre toimus kartuses Vslaste ees, et nad tulevad legaalselt võimule ja sellega seoses tõrjuvad kõrvale nii Pätsi kui Laidoneri
Pätsi pooldajad: 1) Vslased valmistusid vägivaldseks võimu haaramiseks, valitsus pidi ennetavaid abinõusid rakendama (tõenäoliselt neil seda kavastsust ei olnud, vähemalt seda ei suudetud tõestada ja pealegi olid nad sel ajal niigi edukad – neil poleks seda vaja olnud) 2) kogu eelenenud poliitilisest arengust oli Eesti pol õhustik sedavõrd üles köetud, et oli tarvis olukorda rahustada 3) valitsus pidi haarama tugeva täitevvõimu enda kätte, et läbi viia põhjalikud riigireformid (mille juurde jõuti alles 35-36 aastal, algul ei olnud mingeid reformikavasid). Kaotajate pool: üritati põhjendada toetudes Pätsi isiklikele ambitsioonidele ja isikuomadustele. Kindlasti etendasid nad mingit rolli, kuid ainult neile riigipööret taandada ei saa. Oma roll võis olla ka välismõjudel (NL, Poola). Välismõjud olid tagasihoidlikud. Ettevalmistus: Eduard Laamanil: väidab, et otsus riigipüürde kasuks otsustati kusagil veebruaris 1934 Pätsi ja Laidoneri kohtumisel
annaabi.ee 
